Kihnu Virve sai infarkti, aga läks ise lennukile, et arsti juurde sõita (43)

„Me olime koos tädipojaga õnneks Kihnus kodus, pidime küll pühapäeva õhtul mandrile tulema, aga ei saanud,“ meenutab Reena, kuidas jäi plaaniväliselt saarele ning märkas siis justkui möödaminnes: Virvel on paha olla.

„Ei, ta ei kukkunud kokku, istus voodi peal ja kurtis, et rinna piirkonnas on valu,“ meenutab Reena pühapäeva ööl sündinut. „Kiirabi tuli ilusti välja, kiiresti, tegi kontrolli ja kopter oleks ka välja kutsutud, aga mammale anti tablette ja asju ja valu nagu taandus, läks paremaks. Mamma muidugi viskas nalja ka, et tema tahab kodus ära surra, mitte kuskil Pärnu haiglas.“

Esmaspäeva hommikul läks – pere pealekäimisel – Virve lennukile (omal jalal!) ning mandril maandudes edasi haigemajja.

„Pärnus ütles arst näitude pealt, et Virve elas väikese infarkti üle,“ tõdeb Reena. „Praegu on mamma Pärnu haiglas jälgimisel, olukord on stabiilne, midagi eluohtlikku ei ole.“

Kas Virve juba laulab vaikselt? Reena noogutab peaga – nii palju kui seda telefoni vahendusel näha võib.

Oma 90. sünnipäeval tõdes Virve Õhtulehele antud usutluses, et ihkab tervist ja vastupidamist.

„Mina sooviks kõige rohkem omale, et üks ülemus, kes minust on kõrgemal, annaks mulle tervist ja jõudu veel elada. Ma nii ootan kevadet – kui tuleb ilus märtsikuu ja ma istun terrassil ja joon kohvi ja mõtlen elu üle järele. See on kõige ilusam aeg! Ma ei oskagi mitte midagi muud soovida,“ rääkis Virve jaanuari lõpus. Tõdedes: „Tervis on kuidas kunagi. Mõni hommik on sihuke, et ma ei saa kohe, hing on kinni ja süda lõhub sees ja, noh, siis on tegemist. Tõused magamast üles, paned riided selga – ja hakkab nali pihta. Aga siis käin hobuse juures ära ja päeva peale hakkan elama.

Mõnel hommikul on jälle teistmoodi asi: tõused ja ei saa arugi, et midagi viga on.“

Head paranemist, Virve!