TERVISE NIMEL: Millega küpsetistes rafineeritud suhkrut asendada? (1)
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul käivitas Valio Eesti suhkrutalgud eesmärgiga vähendada jogurtite, kohupiimade ja maitsekeefiride suhkrusisaldust, et aastaks 2020 oleks nendesse lisatud valge suhkru kogus tänasest 30% väiksem.
„Et toidutootjate pingutused kannaksid vilja, tuleks suhkrutarbimist piirata ka kodus toitu valmistades. Õnneks pakub loodus oma külluslikult laualt meile piisavalt magusaid saaduseid, mis aitavad rafineeritud suhkru osakaalu menüüs vähendada,“ sõnas Kalbin.
Krista Kalbin tõi välja kaheksa moodust, kuidas vähendada suhkru kasutamist nii, et kook ei jääks nautimata, šokolaadiküpsis maitseks sama hõrgult kui vanasti ning hommikumüsli ei tunduks maitsetuna.
Banaan
Esmalt soovitab ta järgmisel korral kooki küpsetama asudes proovida suhkru asemel kasutada üleküpsenud banaane. Viimased muutuvad valmides aina magusamaks, pakkudes tervislikku alternatiivi nii pühapäevastesse pannkookidesse, maitsestamata jogurtisse kui ka tavalise koogi taignasse.
Datlid
Brownie ja müslibatoonide austajatele soovitavad toitumiseksperdid suhkru aseaineks madala glükeemilise indeksiga, mineraalidest tulvil ja ainevahetust kiirendavaid datleid. „Ideaalseks maitseelamuseks tuleb 200g suhkrut retseptides asendada 150g datlipüreega,“ sõnas Kalbin.
Aprikoosi- või õunapüree
Aprikoosidest püree varustab keha kiudainete, C-vitamiini ja rauaga ning on imelihtne kodus valmistada. „Lisa püreed maitsestamata jogurtile või määri magusa moosi asemel täistera saiale.
Lemmikküpsiste valmistamiseks kasuta 0,5dl valge suhkru asemel 0,5-1dl õunapüreed. Sellise tervisliku küpsise võid suhu pista ilma igasuguse süütundeta ka õhtul televiisorit vaadates,“ kinnitas Kalbin.
Mesi
Mesi on kõige populaarsem naturaalne suhkruasendaja, kuid tihti ei jõua see magus suutäis teetassist kaugemale. Puhas õiemesi on madala glükeemilise indeksiga, tulvil kasulikest antioksüdantidest ning ei ole raske südamele ega puusadele. Mesi on suhkru tervislik asendus lisaks teele ja kohvile ka hommikusmuutides, kookides, salatikastmetes ja naturaalsetes jogurtites.
Vürtsid
Kalbini sõnul võib vürtsidega söökide ja jookide magusaks tegemine tunduda edasijõudnud toitumisentusiasti pärusmaana, kuid tegelikkuses lisab näputäis kaneeli tema kinnitusel hommikukohvile õhkõrna magususe ja tõstab immuunsust kaloreid lisamata.
Agaavinektar
Asteegid kasutasid agaavinektarit juba tuhandeid aastaid tagasi ning nimetasid taimest saadud siirupit ka jumalate kingituseks. Agaavinektar on tänu kõrgele fruktoosi sisaldusele madala glükeemilise indeksiga ning 25 protsenti magusam kui valge suhkur, mis võimaldab lemmikmaiust valmistada väiksema kalorite hulgaga. Agaavi kuldne siirup meenutab maitselt mett ning on suurepärane suhkruasendaja erinevates jookides ja küpsetistes.
Vahtrasiirup
Vahtrasiirup on Kanada indiaanlastele olnud magusaallikaks läbi sajandite. Puhas vahtrasiirup saadakse vahtra mahlast ning see sisaldab üle 50 erineva antioksüdandi, küllaldaselt taimseid hormoone, mineraalaineid ja vitamiine. „Vahtrasiirup on klassikaline kaaslane pannkookidele ja vahvlitele, lisaks annab see mõnusa maitse kodusele röstitud müslile, maitsestamata jogurtile ning sobib ka naturaalse kakao või kohviga. Kui hommikupuder igavaks muutub, võib valmis pudrule raputada kaneeli, rosinaid või datleid ja lõpuks niristada peale ka vahtrasiirupit,“ andis Kalbin soovitusi.
Palmisuhkur
Suhkur, mis saadakse palmiõite kristalliseerunud nektarist, sisaldab tsinki, rauda, kaaliumi ja erinevaid B grupi vitamiine. See karamellise maitsega rafineerimata orgaaniline magusaine on valgest suhkrust poole madalama glükeemilise indeksiga (GI35), mis takistab veresuhkru kiiret tõusu. Valio esindaja sõnul sobib palmisuhkur kõikidesse küpsetistesse, pastakastmetesse ja hommikusmuutidesse asendama valget suhkrut.
endale, muudab selle fosforüülimisega aktiivseks ja kasutab saadud ühendit (fruktoos-P) vähesel määral glükoosi sünteesiks ja energia tootmiseks ning põhiliselt rasvade sünteesiks. Skeletilihaste
panus fruktoosi metabolismi on tagasihoidlik, seal tekib vaid väike kogus aktiivset fruktoosi, mida saab energia tootmiseks kasutada. Liigse fruktoosi muutmine aktiivseks vormiks (fruktoos-P) ja edasi rasva süntees tekitab maksarakkudes energianappuse, mis häirib glükoosi lülitumist maksarakkude ainevahetusse (ei jätku olulist ühendit ATP-d (adenosiintrifosfaati), et glükoos metaboolselt aktiivseks
muuta). Fruktoos kasutab liigselt ATP hüdrolüüsil saadavat energiat, et ennast aktiivseks muuta ja rasvhappeid sünteesida (viimane on kaitsereaktsioon fruktoosi liigsele tarbimisele).
Glükoosist saaksid maksarakud oma ülesannete täitmiseks palju rohkem energiat. Fruktoosi metabolism maksas põhjustab hüperurikeemiat (kusihappe hulga suurenemist) ja edasi podagra
kujunemist. Kui ülemäärane fruktoosi tarbimine jätkub pikka aega (kümneid aastaid), siis kahjustuvad maksarakud, maks rasvub ja saadab pidevalt osa rasva verre, tõstes vererasvade hulka. Seetõttu peab veres olema rohkem rasva transportivaid osakesi – rahvakeeli öeldes suureneb halva kolesterooli hulk, meditsiinikeeli tõuseb LDL osakeste arv. Suureneb keha üldrasvumine,
tekib vererõhu tõusu oht ja edasi kõrgeneb juba südamehaiguste risk. Fruktoos ei suurenda rasvkoehormooni leptiini sekretsiooni. Leptiin mõjutab söömiskäitumist reguleerivaid kontrollikeskusi
hüpotaalamuses, edastades organismile signaali, et rasvavarud on küllaldased, söömist tuleb piirata ning energia kulutamist suurendada. Niisiis ei anna fruktoos ajule infot söögiisu vähendamiseks, takistades samas söögist saadava energiasubtraadi (glükoosi) jõudmist lihastesse.