Foto: Reuters / Scanpix
Toiduuudised
20. november 2017, 18:40

Miks on mõne riigi elanikud ülekaalulised ja teised saledad? (11)

Kui räägime ülekaalulisusest, siis oleme ühel nõul, et kaalukasvu põhjustavad vähene liikumine, halvad toitumisharjumused ning teatud määral ka geenid. Kuid nagu räägib CNNile Harvardi ülikooli toitumis- ja epidemioloogiaprofessor Frank Hu, on globaalne ülekaalulisus üks asi, kuid lokaalsed ehk kohalikud kaaluprobleemid võivad hoopiski olla ka kultuurist tingitud. Näiteks väikesed saareriigid, kus konservkarbis kalal on suurem väärtus kui värskel püügil. Miks see nii on?

Maailmas on üle 2 miljardi ülekaalulise inimese. Kõige rohkem on ülekaalulisi inimesi Vaikse ookeani saartel, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas. Cooki saarte elanikest on 48 protsenti ehk peaaegu pooled ülekaalulised. Qatari elanikest on rasvunud 34 protsenti, USA inimestest 33 protsenti ehk kolmandiku ringis. Professor Hu selgitab, et eri riikide elanike ülekaalulisust saab võrrelda seitsme erineva näitaja põhjal.

1. Füüsilise aktiivsuse ebavõrdsus

Mida suuremad on käärid riigi füüsiliselt kõige aktiivsemate ja füüsiliselt kõige laisemate elanike vahel, seda suurema tõenäosusega on riigis väga palju ülekaalulisi inimesi. Ehk et mõnedel inimestel on võimalus ja aeg (ja soov) end liigutada, teised ei tee seda praktiliselt üldse. Füüsilise aktiivsuse ebavõrdsus tuleb välja ka eri sugupoolte vahel: naised istuvad olude sunnil - lapseootus ja lapse kasvatamine, keeld üksi väljas käia - kodus palju rohkem kui mehed. Riigid, mille elanike füüsilise aktiivsuse ebavõrdsus on kõige suurem, on Saudi Araabia, Austraalia, Kanada, Egiptus ja USA.

2. Arusaam trennitegemisest

On riike, kus arusaam trennist ja füüsilisest aktiivsusest on pisut teistsugune kui meil. Mõnede riikide elanike jaoks (näiteks Hiina) ei ole trennis käimine lihtsalt prioriteetne tegevus. Ning näiteks Kuveidi elanike arusaam trennist on selline, et seda teevad vaid tõsised spordihullud, mitte n-ö tavaline inimene, kes tahab lihtsalt tervislikult elada. Seal pole kombeks üksi kodus võimelda või sõpradega väljas jooksmas käia. Taas tuleb selle punkti all välja see, et Lähis-Idas on naiste trennitegemine suuremalt osalt põlu all. Naistel pole lubatud välja minna või jõusaalis käia. Samuti pole inimesed maailma paljudes paikades üldse teadlikud sellest, et trenn on tervislik.

3. Kehalise kasvatuse puudumine

Paljudes Ida-Aasia riikides ja Hiinas keskendutakse koolis nii võimsalt õpilaste akadeemilistele oskustele, et füüsiline võimekus jääb tähelepanuta. Mõnikord kasutatakse kehalise kasvatuse tundi hoopis selleks, et muudes ainetes õppimisega järele jõuda. Jaapanis promotakse trennitegemise tervislikkust alles eakatele inimestele.

4. Keskkond

Mõnes maailma paigas on ilm lihtsalt nii lämbe ja soe, et ei kutsugi eriti välja jalutama, jooksmisest rääkimata. Mõnede Hiina ja India suurlinnade õhk on nii saastunud, et kodus konutamine on teisest küljest vaat et tervislikumgi variant.

5. Töödeldud toidu väärtus

Töödeldud toit on Vaikse ookeani saareriikide ülekaalulisuse üks peasüüdlasi. Sealsete elanike silmis on töödeldud, purki või karpi pistetud tootel suurem väärtus kui värskel toidul. Inimesed püüavad küll värsket kala, ent müüvad selle maha ja ostavad ise konservkala. See on huvitav fenomen: olles ümbritsetud veest ja selles leiduvast värskest kalast ei tundu see enam huvitav ega eksootiline. Õnneks on paljude saareriikide valitsused hakanud propageerima kohaliku värske kraami väärtust. Aafrikas on karastusjoogid ja pakendatud toit rikkuse ja prestiiži märkideks. See võib pisut meenutada 1990ndate Eestit, kus väljamaa ilusates pakendites kaubad ja magusad limpsid eriti ägedad tundusid.

6. Suure kõhu väärtus

Maailma vaeseimates piirkondades ei nähta ülekaalulisust kui pahet, vaid kui jõukuse märki.

7. Ühiskonna elustiil

„USA on endiselt ülekaalu supervõim,“ räägib professor Hu. „Odav kiirtoit ja töödeldud toiduained on kergesti kättesaadavad, linnad on planeeritud selliselt, et seal saab vaid autoga sõita - eriti Lõunas ja Keskläänes. Hoolimata suurest vastutööst on ülekaalulisuse trend viimase kolme kümnendiga väga kangekaelselt püsima jäänud.“ Keskkond, milles inimene elab, õpetab ja harjutab teda laisklema, palju istuma ja ebatervislikult toituma. Sageli on alternatiive vähe. Seepärast peavad toitumiseksperdid ülioluliseks seda, et tervisliku toitumise trendid, mis lääneriikidest arengumaadesse on jõudnud, seal kindlasti ka kanda kinnitaksid. Sest milleks tuua sisse tervislikke toiduaineid, et siis inimestele mitte õpetada, kuidas neid tarbida?