Südamehaigused vanemas eas ei ole paratamatus

Põhja Eesti Regionaalhaigla II kardioloogia osakonna ülemarst- osakonna juhataja Riina Vettus räägib, et vanemas eas on kõige sagedasemaks südameveresoonkonna haigustest tingitud probleemiks kõrgenenud vererõhk. Südame pärgarterite lupjumisega on aga seotud südame isheemiatõve sümptomaatika – esmalt füüsilisel koormusel vallanduv survetunne rinnus, mis progresseerumisel võib viia südamelihase infarktini.

Tervislikud eluviisid olgu au sees igas eas

Sagedasemaks rütmihäireks kõrgemas eas on Vettuse sõnul kodade virvendusarütmia. Ebaregulaarne südamerütm alati patsiendile mingeid vaevusi ei põhjusta, kuid on seotud kõrge insuldi riskiga. Seetõttu on vajalik rütmihäirele viitavate sümptoomide korral pöörduda perearstile.

Vettus rõhutab, et ülioluline on harrastada tervislikku eluviisi, kuna sel moel on võimalik paljusid terviseprobleeme vältida või nende teket edasi lükata. Samas nendib arst, et pärilikkusel on meie elus suur roll ning kahjuks pole erandiks ka südamehaigused.

Arst märgib, et sageli avalduvad pärilikkusega seotud probleemid juba keskeas, vahel veel varem. „Kui isal on infarkt põetud viiekümnendates, siis soodustavate faktorite olemasolu korral (suitsetamine, ülekaal, jne) tabab ka poega enamasti sama probleem noores eas,“ selgitab Vettus.

Vanemas eas lisandub organismi üldine vananemine (veresoonte lupjumine) ja sellest tingitud probleemid. Tervislik toitumine, liikuv eluviis ning halbadest harjumustest loobumine on Vettuse kinnitusel seega igas eas tervitatav.

Erinevate terviseprobleemide tekkimisel mängib olulist rolli ka stress. Vettus selgitab, et organismi pidev stressreaktsioon kurnab nii vaimselt, kui ka füüsiliselt (unehäired, läbipõlemine töö- ja eraelus, jne). Pealegi lisandub stressile sageli liigne alkoholitarvitamine ja suitsetamine.

Arsti sõnul on praeguse eakate põlvkonna tervisele olulise jälje jätnud sõda ja paljudele Siberi rasked tingimused, samuti sõjajärgsed vaesed ajad, millega kaasnesid toidunappus ja haigused. „Samas võin arstina kinnitada, et raskeid aegu kogenud inimesed on enamasti äärmiselt positiivsed ja neil on oskus ka halvas olukorras häid külgi näha,“ nendib Vettus.

Südamehaiguste ravisse tuleb suhtuda tõsiselt

Tervislik eluviis ja positiivne mõtlemine ei ole arsti kinnitusel vaid tühi sõnakõlks. „Pensioniiga on just see periood elus, mil enda heaks on rohkem aega. Seda aega võiks meeldivalt ning tervisele kasulikult sisustada. Liikumine värskes õhus on tasuta meile kõigile ning ei ole olemas halba ilma, vaid valed riided,“ kordab Vettus vana tõde.

Ta lisab, et oluline on hoida häid suhteid perearstiga, seda ka sel juhul, kui parasjagu terviseprobleeme ei ole. Korra aastas võiks ikka perearstiga kohtuda ning vererõhku ja veresuhkru väärtust saab mõõtmas käia ka apteegis.

Toidulisanditest soovitab Vettus võtta talvisel ajal D-vitamiini, kuna elame päikesesevases kliimas. Vanemad naised võiksid tarvitada ka kaltsiumipreparaate osteoporoosi profülaktikaks. „Alati tasub selles osas perearstiga nõu pidada,“ julgustab Vettus.

Arst rõhutab, et ka head suhted perekonna erinevate põlvkondade vahel on väga tähtsad. Üksteise toetamine ja abistamine peaks Vettuse sõnul olema enesestmõistetav. „Peab oskama märgata mil vanaema/vanaisa enam iseseisvalt toime ei tule ja pakkuma abi.“

Terviseprobleemide olemasolu korral (näiteks kõrge vererõhu puhul) on Vettuse kinnitusel haiguse kontrolli all hoidmisel olulisel kohal mittemedikamentoossed võimalused: kaalu normaliseerimine, suitsetamisest loobumine, soolatarbimise vähendamine ja regulaarne aeroobne füüsiline koormus.

Samas manitseb Vettus, et kindlasti tuleb järgida arsti poolt antud nõuandeid ja mitte loobuda vajalikest ravimitest, mida arst on ordineerinud. „Vererõhu alandamiseks kasutatavatel ravimitel ei ole vaid vererõhu numbreid alandav toime, vaid ülioluline ka hüpertensioonist tingitud organkahjustuse (süda, neerud, aju, veresooned) ennetamine,“ selgitab ta.

Kroonilisi kardiovaskulaarseid haigusi on võimalik tänapäevaste efektiivsete ravimitega  hoida kontrolli all, elada hea või rahuldava elukvaliteediga pikki aastaid. „Kahjuks arstina näen sageli, et haiglast lahkumisel patsient  eirab arsti soovitusi ja katkestab ordineeritud ravi. Selline olukord viib haiguse progresseerumisele ning korduvate EMOsse pöördumiste ning hospitaliseerimisteni – haiglaravi on kallis ja koormav kogu meditsiinisüsteemile,“ räägib Vettus.

Mõnikord on patsiendid tablettide söömise suhtes skeptilised ning kipuvad abi otsima rahvameditsiinist. Vettus usub, et rahvameditsiin on omal kohal näiteks külmetushaiguste korral. Tõsisemate terviseprobleemide korral tasub naise sõnul siiski arste usaldada. „Julgen väita, et Eesti meditsiin on väga heal tasemel ja me tunneme oma tööd,“ märgib Vettus.

„Kindlasti ei tohi vaid rahvameditsiini usaldada näiteks infarkti, pahaloomuliste kasvajate, diabeedi ning paljude teiste tõsiste haiguste ravimisel. Meditsiin areneb kiiresti ja uusi ning efektiivseid ravimeid tuleb aina juurde. Ka vähidiagnoosi saanud patsient võib elada aastaid probleemideta või täielikult paraneda,“ selgitab arst ja lisab, et ravirežiimi järgides saab infarkti põdenud südamepuudulikkusega patsient elada täisväärtuslikku elu pikki aastaid.