D-vitamiin: selle sügise olulisim märksõna tervisele mõeldes (3)

Paraku esineb suurel osal lastest ja täiskasvanutest, eriti vanemaealistest, D-vitamiini vaegus ja seda ei osata ära tunda. Risk D-vitamiini puuduseks lisaks vähesele päikesevalgusele on suurem ka neil, kes on vanemaealised, tumedanahalised, ülekaalus või rasvunud, ei söö kala ja piimatooteid või ei käi piisavalt palju väljas, et päikest saada.

Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on soovitatav D-vitamiini manustada septembrist kuni aprilli-maini ehk neil kuudel, kus on eestikeelses nimes sees täht R. „R-i sisaldavad kuud ongi meie põhjamaises kliimavöötmes kõige energiavaesemad kuud, mistõttu tuleks algaval pimedal ajal kindlasti D-vitamiini toidulisandina juurde võtta,“ märgib Entsik-Grünberg.

Miks on D-vitamiin oluline?

Pimeda ja külma tulekuga suureneb massiliselt haigestumine hingamisteede haigustesse. Ühtlasi on sügistalvisel aastaajal enam niinimetatud luu väsimusmurde. Peaproviisori sõnade kohaselt on mitmed uuringud kinnitanud, et mõlemad kirjeldatud seisundid on põhjustatud muuhulgas ka alanenud D-vitamiini taseme tõttu.

D-vitamiin on äärmiselt vajalik luudele ja hammastele. „Luudele ja hammastele väga oluline kaltsium ei  imendu, kui organismis ei ole piisavalt D-vitamiini,“ toob Entsik-Grünberg näite D-vitamiini olulisusest. „D-vitamiini puudus organismis võib anda tõuke osteoporoosi tekkeks. Samuti võib D-vitamiini puudus põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud eelkõige selgroo piirkonnas.

Vanematel inimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurdude riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu. Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine veel eriti aktuaalne, kuna vananedes ei suuda nahk enam sama tõhusalt D-vitamiini toota ja lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikese kätte sattumast.

D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjule veresoonkonna haigustele. Selle puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.

Kuidas D-vitamiini vaegust diagnoositakse?

Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal perearsti kaudu või otse laborisse pöördunud inimestele vitamiin D analüüsi 75 408-l korral. Neist vaid 16%-l oli vitamiin D tase optimaalne.

Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Anneli Raave-Sepp märgib, et  vitamiin D taset on võimalik määrata veenivereanalüüsiga. Veresoonepunktsiooni käigus võetud verest eraldatakse vereseerum, millest määratakse vitamiin D hulk nanomoolides liitri vere kohta (nmol/l). „D-vitamiinil eristatakse kahte vormi: vitamiin D2, mida inimese organismis ei sünteesita ja saadakse toiduga ning vitamiin D3, mida sünteesitakse UVB kiirguse toimel nahas ja mis sisaldub loomses toidus. Nendest vormides toodetakse maksas provitamiin 25(OH)D-vitamiin. Sellest omakorda neerudes bioloogiliselt aktiivne vorm 1,25(OH)D-vitamiin. Kõiki neid D-vitamiini vorme on võimalik verest määrata,“ selgitab Raave-Sepp.

Enamasti piisab vitamiin D taseme hindamiseks tavalisest vitamiin D ehk 25(OH)D-vitamiini määramisest. Kuna ülejäänud vormide määramine on kallis, siis on mõtet neid teha, kui on kahtlus vitamiin D ainevahetushäirele või vitamiini tase tasakaalustatud toitumise ja piisavas annuses vitamiinipreparaadi võtmise juures ei tõuse.

Suvel päikesest saadud varud hakkavad Eestis inimestel kahanema oktoobri lõpuks. See ongi hea aeg kontrollida oma D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada lisapreparaate, et suveni terve olla.

Parim aeg vereproovide andmiseks on hommikul, vähemalt tund pärast ärkamist, 10-14 tundi söömata/joomata olekus ja vältides füüsilist koormust. „Ka vitamiin D analüüsi puhul on mõistlik järgida kõiki vereproovi andmise eelseid nõudeid. Kui inimene tarbib D-vitamiini preparaati, siis ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid teha seda tavapäraselt,“ annab laboriarst juhiseid.

Anneli Raave-Sepp viitab viimaste aastate mitmetele rahvusvahelistele ja ka Eestis tehtud uuringutele, mille kohaselt on vitamiin D kõikide funktsioonide tagamiseks ja eriti just luukoe normaalse homeostaasi hoidmiseks veres tsirkuleeriva vitamiini D soovituslik tase >75 nmol/l. „Sellest madalamad analüüsitulemused kuvatakse vastusel nn „patoloogilisena“. Hea oleks vitamiin D tase aastaringselt hoida 80-90 nmol/l juures, sportlastel pisut üle 100 nmol/l,“ ütleb laboriarst.

Piisava vitamiin D taseme hoidmiseks tuleb regulaarselt süüa kala ning D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid, Eestis näiteks erinevaid piimatooteid.