Foto: PantherMedia / Scanpix
Uudised
29. september 2017, 11:52

D-vitamiini taset veres saab nüüd kontrollida ka kiirtestiga

Eestisse jõudsid maailma esimesed laborivälised D-vitamiini taseme mõõtmise seadmed, mis annavad inimestele võimaluse oma tervisenäitajaid kontrollida kiiresti ja ilma perearsti juurde minemata.

Aparaadid kasutusele võtnud Benu apteegi proviisori Margot Lehari sõnul on tegu professionaalseks kasutamiseks mõeldud seadmetega, mis muudavad D-vitamiini testimise lihtsaks nagu veresuhkru mõõtmise. “Seni tuli D-vitamiini mõõtmiseks anda veeniverd ja oodata laborist vastust vähemalt järgmise päevani. Kui inimesel polnud arsti saatekirja, siis oli see kiirtestist ka umbes kaks korda kulukam,” selgitas Lehari.

Proviisor Lehari tuletas meelde, et sügisese pööripäeva järel on alates sellest nädalast rohkem pimedat kui valget aega. “Kuna me ei saa enam loota päikesevalgusele, mis suvel aitab D-vitamiini taset hoida, siis on just praegu õige hetk teada saada oma D-vitamiini tase ja seda vastavalt vajadusele kompenseerida. D-vitamiini huupi võttes on võimalik ka tervisele liiga teha, seega on olemasoleva taseme fikseerimine mõistlik ettevaatusabinõu,” lisas ta.

Proviisor Lehari sõnul saab kiirtesti tegemiseks lähima apteegi valida apteegi kodulehelt www.benu.ee ja testiks sobiv aeg kokku leppida. D-vitamiini kiirtestiks on vaja vaid 1-2 tilka sõrmeotsaverd ning aparaat annab vastuse 15 minutiga. Test on tundlik nii D2 ja D3 vitamiini suhtes ja kliiniliselt testitud. 

D-vitamiinil on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. D-vitamiini vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. D-vitamiin aitab kaasa immuunsussüsteemi ja lihaste, sealhulgas ka südamelihase normaalsele talitlusele ning toetab stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamist,

Head D-vitamiini allikad on külmavee kalad nagu makrell, lõhe ja heeringas, tursamaksaõli, munakollane, maks, või ja piim. Aedviljad on D-vitamiini poolest vaesed. D-vitamiini defitsiiti põhjustavad vähene päikesevalgus, rinnaga toitmine, rasedus, rasvumine, alkoholi liigtarvitamine ja liiga piiritletud toiduvalik.

Tartu Ülikooli teadlaste uuringu kohaselt esineb eestlastel D-vitamiini vähesust aastaringselt. 80%-l uuringus osalejatest jäi ka sügisel D-vitamiini tase alla optimaalse.