ÕHTULEHE VIDEO | Presidendilossi mesilased andsid esimese saagi

Juuni lõpus paigutati roosiaeda Eesti Mesinike Liiduga koostöös kolm mesilastaru. Valgeks võõbatud mesipuud seisid kogu suve segamatult kõrgete lehtpuude vilus. Eile otsustati tarud siiski avada, mis tekitas roosiaeda paraja sumina. „Ega praegu ei olegi nende hääl väga kuri,“ hindas üks kahest mesinikust ümber tema tiirutanud mesilindude tuju. Üksteise järel ladus mesinik kastidesse kärgedega täidetud raame, kasutades mesilaste kärgedelt mahapühkimiseks väikest harja. Mesinikega liitus ka president Kersti Kaljulaid, kes proovis erinevaid tööülesandeid. Tema töölusti ei rikkunud ka tõsiasi, et sai mesilaselt nõelata.

Tarust võetud kärgedega raamid viidi kastides edasi presidendi lossi ning president sai käe mesiseks ka kärgede lahtikaanetamisel. „Nii korralikult muidugi ükski mesinik ei tee,“ hindasid mesinikud lõbusalt presidendi panustatud tööd, asetades samal ajal raame vurritamiseks mõeldud trumlisse. Jupike väntamist ning ruum täitus värske mee lõhnaga. Esimesed meetilgad voolasid peagi ka anumasse.

Miks mesilinnud Kadriorgu võeti? „Need mesilased on võetud siia selleks, et nad meenutaksid meile kõigile, et ökosüsteemita me ei saa ja et ka linn on ökosüsteem. Ja et mesilastele võib siin täitsa meeldida,“ põhjendas president. Ta lisas, et roosiaias sumisevate mesilaste ülesandeks on tuletada ka meelde neid samme, mida igaüks saab teha, et looduslik mitmekesisus säiliks. 

Kui suvel oli probleeme mesilaste suremusega, oli ka president mures, kuid roosiaia mesilasteks läks see õnnetus mööda. „Linnas ei kasutata ka agrokemikaale, nagu ütlevad spetsialistid,“ lisas ta ja lubas, et mesilased jäävad Kadriorgu ka tulevasteks aastateks. 

Kadrioru mesilaste meest tehakse Kaljulaidi sõnul suveniir: „Siiamaani on meil olnud Kadrioru kommikarp, edaspidi saab olema meepurk - niikauaks, kui jätkub.“ Mesinike esmase hinnangu põhjal on roosiaia mesilaste mees mänginud suurt rolli pärnaõied.

Roosiaeda tulnud zooloogi ja loomaökoloogi  Marika Männi sõnul võib Eesti mesilaste mett  pidada üldjuhul puhtaks. Ka roosiaia mesilaste mesi pole selles osas erand. „Me oleme testinud mett kõige intensiivsematel põllumajandusmaastikel ja peab ütlema, et agrokemikaalid ei ole põhimõtteliselt vees lahustuvad. Järelikult ei ole neid ka mees olemas,“ selgitab Mänd lisades, et kui neid ka on, jääb  tase allapoole lubatud piiri. „Linnas võivad mee sisse tulla raskemetallid,“ selgitab Mänd, et linnas peab jälgima, kuhu tarusid panna. „Suurte magistraalide äärde ei ole mõtet panna, sest nad [mesilased] saavad juba iseenesest ka autodega liikluses surma. Kohta peab ikka natuke valima – peame  arvestama inimestega ja peame arvestama ka mesilastega.“

Männi sõnul on roosiaed mesilaste pidamiseks hea koht. „Kedagi nad ei ohusta ja nemad on iseenesest väga kaitstud... Neil on siin toidutaimi ja tundub, et nende elu hakkab siin olema tõesti roosiline.“