Vladislav Koržets tegi „Osooniga“ lõpparve: keskendun nüüd perekohvikule ja koristan sahtleid (4)

Mis nüüd juhtus, et te rohkem „Osooni“ ei juhi? Saite osoonimürgituse?

Nii vist ikka öelda ei saaks. Juhtus see, et… Ei juhtunudki midagi. Lihtsalt kümme aastat sai täis ja ma olin ammu otsustanud, et kauem ei tahaks selle asjaga tegelda.

Küsimus on sisemises vabaduses. Ükskõik, millega inimene tegeleb – kui ta võtab enesele mingid rollid avalikus elus ja töös, siis need rollid hakkavad teda mõjutama. Ega see paha ole, aga see lihtsalt on nii.

Et mitte samastuda tööga, tuleb vahel oma tööst loobuda.

Millele te siis nüüd keskendute?

Kas või oma perekohviku pidamisele. Iga asi tahab pühendumist, sellele mõtlemist, sellega olemist. Iga asi, millega sa tegeled, võtab osa sinu vaimu enesele. Ja tahaks ikka väga-väga häid roogasid teha!

Muud asjad kah veel muidugi. Mul on ka kirjandusliku tegevusega tegemist, et kas või kõik oma kunagised kirjutised üle vaadata ja sahtlid ära koristada. See ei ole nädala või kuu aja töö.

Kõlab nagu vanema härra unistuste elu: pead väikest viisi restorani ning sellest vabal ajal korrastad oma arhiive ja loed kirjutatud töid üle.

Eks ta ole! Ma olengi juba mõnda aega pensionär ja püüangi leida enesele sobivat elurütmi. Kuidas nüüd öelda… Eks avalik tähelepanu on muidugi magus, aga pikapeale tuleb jällegi küsimus, ega inimesest saa avaliku tähelepanu orja.

Kui ma ei ole tuntuse ori, peaks mul ju olema suhteliselt hõlbus loobuda tegevustest, mis tuntust lisavad.

Isegi paljurännanud loodusemehe viib telesaade teinekord paikadesse, kuhu muidu ei satu. Mis ägedad kohad said tänu „Osoonile“ läbi käidud?

Minu jaoks parimad või kaugeimad vahvad reisid koos „Osooniga“ olid Islandile ja Fääri saartele. Aga üldiselt ei olnud minu ülesanne mööda maailma ringi käia, selleks olid autorid. Mina lihtsalt kleepisin saate kokku, serveerisin kogu värki.

Öelge retsept ühe hea ja lihtsa toidu valmistamiseks – sellise toidu, mis sobib sügisel näiteks „Osooni“ vaatamise kõrvale.

Kõige lihtsam: võtke kapist külmutatud pelmeenid, pange kuuma vette ja keetke ära. Ma just tegin seda. Kuidas pelmeenid kappi saavad, on iseküsimus.

No mis lihtne retsept… kõik retseptid on lihtsad, kui oskad.

Kui sa kalaretsepti mõtled, siis nüüd tasub hakata taga ajama siiga ja vimba. Kõige lihtsam on soolasiig – ja küll on maitsev! Võtke aga siig ja tõmmake fileeks, raputage soola peale, suhkrut ka tiba ning pange külmkappi. Ja sööge siis nii, et suu matsub.