Liigume
20. august 2017, 11:00

Suhkruvabaduse kõrvalmõjud (5)

Oleme nüüdseks 15 päeva hoidunud valge suhkru tarbimisest. Ei lisa seda ise toidu sisse ega osta tooteid, kus on suhkur sees. Muidugi on olnud väikseid apsakaid (ja lastel on külas olles lubatud ikka süüa), kuid need on olnud minimaalsed ja kuna me eesmärk ei ole teha 100% vaba kuud, vaid pigem tekitada sellest harjumus meile kõigile, siis võib eksperimenti seni edukaks pidada. Juba nende kahe nädalaga on minu jaoks päris märkimisväärsed muudatused tekkinud.

Esiteks see, et magusaisu on vähenenud. Ma ei saa öelda, et seda üldse ei oleks. Kindlasti on, aga kordades vähem, kui varasemalt. Kui varem ei möödunud päevagi, et midagi isutaks ja päris tugevalt, siis nüüd on isud pigem sellised üle paari päeva käivad ja mitte üldse nii tungivad, kui varasemalt. 

Millega ma magusaisu taltsutan, kui see ikka praegu peale tuleb? Otseselt ei taltsutagi. Hoolitsen selle eest, et mul oleks päevas üks korralik puuvilja(suhkru)laks, sest arbuus, banaan, õun - nad kõik sisaldavad piisavas koguses suhkrut, et seda isu alla suruda. Ja kui ei aita, siis on mul kapis Puls´i batoonid, milles on küll suhkrut, aga millega ma olen suuteline oma isu ühe batooniga taltsutama. Lisaks on ka Barebells´i batoonid, mille ööjooksult ostsin. 

Siinkohal vist peab välja tooma ka kohe fakti, et suhkruvabadus on ka selle koha pealt mind muutnud, et ma suudan elada nii, et mul on kuskil kapis nii head asjad ja ma ei söö neid korraga ära. Ausalt, varem ei olnud see võimalik. Ma võisin osta korraga karbi, et soodsam ju. Aga tegelikkuses nägi see välja nii, et paari päevaga oli pakk tühi, sest ma ei suutnud valmis varutust eemale hoida. Praegu on sellega palju paremad lood! 

Kolmandaks hakkavad juba maitsemeeled muutuma magususe suhtes. Kirjutasin oma blogi FB lehel ka kogemusest snickersiga. No räigelt magus tundus ikka. Eks ta ju oli varem ka, aga siis ma nautisin sellist magusust. Nüüd aga ajas iiveldama. Liiga räige magusalaks oli. Ma ei ole proovinud süüa muud sellist tavapärasemat maiust (sest snickersit pole ma ikka väga ammu söönud), aga ei hakka proovima ka, kas näiteks šokolaadikringli puhul sama reaktsioon tekiks. Äkki ei teki ja siis hakkab isutama ka veel, ei astu sellesse lõksu. 

Mu olemine on kuidagi kerge ja õhuline :D Varasemalt oli kogu aeg selline raskustunne kõhus, aga enam seda pole. Ma ei tea, kas see ka kuidagi kaalus on avaldunud või mitte, aga olemises on tõesti päris suur vahe. Enamuse ajast päevast tunnen ma palju paremini kui enne. Ütlen enamuse ajast, sest kogu selle katse juures on ka üks negatiivne kõrvalmõju. 

Viimasena toongi välja selle, mis kogu kuu juures on mind mõjutanud tumedates toonides. Ma ei tea, kas see on veresuhkrust või madalast vererõhust, aga mind on JÄLLE hakanud kimbutama kummalised uimasushood. Olen sellest kunagi varem ka kirjutanud. Tol ajal sai arsti käest uuritud ka ja tuli välja, et madal vererõhk. Võib olla ka sellest, aga need hood tulid peale jälle umbes nädal peale seda, kui suhkruvabadust alustasin. Enamasti on need hommikupoolikul, aga on ka muul ajal päeval olnud. Just siis, kui istumast tõusen, järsemalt kummardan ja püsti tagasi tulen jms. Täna oli näiteks selline olukord, kus mul pilt täiesti ujus ees ja jalg värises all tundega, et kohe kukun ümber. Õnneks ikka suutsin püsti seista, aga ülirõve tunne on see siiski. 

Siinkohal mainin ka ära, et söömise vähesuse kaela seda kirjutada ei saa. Söön ma korralikult olenemata sellest, et suhkrut väldin. Hommik-lõuna-õhtu on 90% päevadest korralikud praed ja vahepalad veel sinna juurde lisaks. Nii et kaloraaži piiramist hetkel suuremas mahus ei esine. Pigem süüdistan ikkagi vererõhku või siis -suhkrut, kuigi viimasega pole mul kunagi probleeme olnud.  

Järgmised kaks nädalat pingutame veel kõik koos usinalt edasi. Eks siis vaata, kas Priit tahab valget suhkrut kohvile tagasi või mitte. Mina isiklikult jätkan kindlasti praeguse lähenemisega - üldjuhul on suhkrusisaldusega tooted mu menüüst väljas, aga oma batoonid jätan alles "toitumiskavasse" ja mõningate üksikute erandite puhul paanikasse ka ei satu.