Toortoidumüüdid ümber lükatud! Ära kuula teisi! (1)

Miks ma seekord toortoiduartikli kasuks otsustasin, on see, et toortoidus on kõik seedimiseks vajalikud ensüümid alles (eeldusel, et neid keemiaga hullult pritsitud ei ole) ning nad sisaldavad palju organismile vajalikke vitamiine-mineraale ning antioksüdante ja fütotoitaineid. Ma ei propageeri täielikult toortoitlaseks hakkamist, god knows, et selleni on päris keeruline jõuda – olen proovinud! Kuid sellegi poolest – mida rohkem toorest ja töötlemata toitu meie toidulaual on, seda rõõmsamad on meie siseorganid ning energiaväli! Here goes!

Toortoidu ümber liigub väga palju müüte ning arvamusi. Ühel nädalal on idandid sulle head, teisel nädalal halvad, üks soovitab, et 80-10-10 toordieet on sulle hea, teine soovitab süüa toorelt kella neljani ning kolmandad on üldse puuviljatoitlased. Mis siis toimub? Kui sa oled alles uus toortoidumaailmas, kõik sellised müüdid ja eriarvamused on suhteliselt segadusttekitavad ja nüüd ongi minu võimalus selgitada enda arvamust nende kohta.

Lõpeta teiste inimeste arvamuse kuulamine selle kohta, mis on “hea” või “halb” ning hakka oma keha kuulama!

Lühidalt, minu arvates on toortoidu söömine tervislikum kui kuumtöödeldud toidu tarbimine. Miks ma nii arvan? Sest kui ma söön 100% toorelt, on mu keha õnnelik, tuju on parem, seedimine on imeline ja ma ei kasuta higipulka ega pese juukseid nii tihti. Kui ma tarvitan kuumtöödeldud toitu, võtan ma kohe kaalus juurde, lähen paiste (gaasid), muutun tujukaks ning hakkan haisema!

Alustasin toortoidu söömist, sest sain seda proovides aru, et mu kehale see meeldis, mitte selle pärast, et mingi terviseekspert ütles, et toores toit on meile hea.

Seega, mina reklaamin toortoitu selle pärast, et see töötab MINU JAOKS. Kui see toimib sinu jaoks, siis imeline, kui ei, siis ära sunni ennast! Aga palun … KATSETA seda avatud meelega vähemalt kuu aega, siis alles otsusta.

Kas see siis tähendab, et ma ei söö töödeldud toite üldse?

Vahel ma ikka söön, sest minagi olen ikkagi inimene ja ka mul on vahel näiteks karriisu. Ja mis pärast seda saab? Mul on halb olla ja ma mõtlen, et miks ma seda endale teen. Oojaa, ma naudin seda, aga mu keha ei taha enam sellist toitu.

Probleem on selles, et kui me sööme midagi (näiteks krevette) liiga pikka aega järjest, isegi, kui see on meie kehale halb, lõpetab meie keha vihjamise, et see meile halb on. Ta lihtsalt lülitab nupu välja ja muutub tuimaks. Kui sa lõpuks otsustad näiteks krevettide söömise lõpetada, puhastad sa oma keha selle jääkidest ning seega, mingi aja pärast, kui sa neid jälle sööd, siis suure tõenäosususega tunned sa end pärast ebamugavalt.

Mida ma sulle öelda üritan?

Ma püüan sulle öelda, et tee toortoidudetoksit nädal, kaks nädalat, kuu aega või nii kaua kui sa suudad ja lase oma kehal puhastuda (Sille: jah, meie keha suudab ka ennast puhastada, aga sellise tööstuse (keskkond, keemia, saaste, toidukeemia jne) arenguga nagu tänapäeval on, ei saa keha ise enam hakkama ja seda protsessi tuleb paratamatult ise toetada). Sa mitte ainult ei tunne ennast paremini, aga sa annad oma kehale võimaluse reageerida toitudele, mis sa enda sisse paned, koheselt. (Sille: see on siis näiteks, et kõht hakkab valutama, tekivad gaasid, puhitused, õõnsuse tunne vms).

“Ok, ma proovin seda detoksit, aga ma ei tohiks süüa tooreid seeni ega kartulit, eks?”

Tagasi esimese punkti juurde! Ära kuula teiste inimesta arvamusi. Nemad ei oma sinu keha, eks? Neil on olnud oma kogemused, seega nüüd on sinu aeg minna ja koguda oma kogemusi!

Mulle öeldi juba noores eas, et ei tohiks mitte kunagi süüa tooreid seeni ja see šokeeris mind väga, kui ma tulin Inglismaale ja inimesed sõid tooreid seeni nagu see oleks maailma kõige normaalseim tegevus!

Erinevates kultuurides on erinevad arusaamad ja arvamused kindlate toiduainete kohta ning nad varieeruvad veel individuaalsel baasil ka! Kui ma viisin Venemaal toortoidu töötubasid läbi ja pidin goji marjad vene keelde tõlkima, pidid inimesed ahastuses mahla suust välja sülitama, sest Venemaal peetakse goji marju ülimalt mürgiseks. Seega ma lõpetasin selle tõlkimise ja lasin inimestel ise seda proovida.

Kui sulle meeldib tooreid seeni süüa ning sul on pärast seda hea olla (aga ainult, kui sul PÄRISELT hea olla), siis jumala eest, söö neid. Vahet pole, kas su korterikaaslane on arst, kes viskab sulle ette fakte, miks sa niimoodi tegema ei peaks. Kui sulle meeldib, siis söö!

Kas teadsid, et 19. sajandi lõpus peeti tomateid mürgiseks ja neid välditi vähemalt 200 aastat enamike põhja-eurooplaste poolt? Mõtle vaid, kuidas teiste arvamused ja hirmud võivad sinu toitumisharjumusi mõjutada!

“Okei, see selgitab arusaama “halvast toidust”, aga kindlasti see, mida heaks tituleeritakse, on päriselt hea?”

Taaskord, kõigil on erinev reaktsioon erinevatele asjadele. Näiteks, paljud toortoitlased on suhteliselt sõltuvuses toitude hapendamisest. Hapukapsast hapendatud juustukookideni – ma olen seda kõike näinud! Arvatakse, et see aitab heade bakterite tasakaalu meie seedeelundkonnas tasakaalus hoida.

Minu kogemus on see, et minu seedeelundkond VIHKAB hapendatud toite. Mul tekivad jubedad gaasid, kõhuvalud ning pärmseen hakkab koheselt vohama ning paljud, keda tean, reageerivad samamoodi. Isegi, kui nad kohe ei saa aru, mis selle põhjustas.

Isegi mõned puuviljad ja köögiviljad on head ühele ja halvad teisele. Brokkolit on alati reklaamitud nii, et selles olevat rohkem valku kui lihas ja see on nii “imelineroheline”, aga tead, mis? Brokkoli söömine paneb mõned mu sõbrad niimoodi puuksutama, et seal ruumis küll olla ei tahaks! Ja sa tead, et minu uskumus on see, et kui miski sulle gaase tekitab, ei tohiks see su kõhtu üldse minna!

Ekspertide arvamus tervise ja toitumise kohapealt

Ära saa minust valesti aru, mul on häis sõpru, kes on toitumisnõustajad ja ma hindan nende teadmisi kõrgelt ning austan neid täielikult. Nad võivad anda väga väärtuslikku infot, mis võib aidata sind tervislikumale teele ja ma ei tahagi öelda, et neid ei tohiks üldse kuulata.

Ma arvan, et lõpuks taandub kõik inimese individuaalsusele. Vahet ei ole, kui palju sa arvad, et sa oled mingit teemat uurinud, seal on alati mingi erand, inimene, kes reageerib teistmoodi.

Näiteks, just eelmine nädal ma kogesin isiklikult seda, kuidas tänapäeva meditsiin püüab meid hirmutada. Mu poiss-sõbral oli odraiva, mis lõpuks nägi nii jube välja, et me läksime apteeki, et otsida mingit kreemi või abivahendit, kuigi me tavaliselt seda ei tee. Apteekrid läksid endast välja ja ütlesid, et on liiga hilja, et ta peab minema haiglasse, et see välja lõigata, et see ei läheks elu sees omal käel ära, blablabla… Me täitsa kahetsesime apteeki minekut, tulime koju ja aloe vera ning vanaema abiga oli odraiva paari päevaga läinud. Peaks minema seda “apteegiekspertidele” näitama!

Seega, muidugi, kuula neid, terviseeksperdid on kindlasti teinud palju uurimustööd ja saavad sul aidata kaalu langetada või haigust ravida, aga tee enne kindlaks, et see sobib ka just sulle!

Lühike toitumisalane ajalugu

Mõtleme nüüd korra loogiliselt. Kujuta ette, et sa elasid miljon aega tagasi, enne kui tuli oli “leiutatud”. Sa sündisid kindlasse keskkonda, näiteks Kagu-Aasiasse. Seal on suuremalt jaolt niiske ja saartel on külluslikult troopilisi vilju.

Sa sõid toona ainult seda, mida maa sulle pakkus ja ainult seda, mida sellel aastaajal võimalik saada oli. Toit, mida maa sulle pakkus, oli loodud spetsiaalselt sinu kehatüübile, kuna sa olid seal sündinud ning erinevad puuviljad puhkesid õide eri aastaaegadel, et aidata su kehal just selleks aastaajaks vajalikud toitained kätte saada.

Kui süübida iidsetesse terviseõpingutesse, näiteks Ayurvedasse (et anda populaarne näide), öeldakse seal, et meie kehad muutuvad natukene olenevalt aastaajast, kuust ja isegi päeva kulgemisest. Kagu-Aasias on detsembris leivapuuvilja hooaeg, sest, misiganes selles viljas sisaldub, on kehale väga hea just sellel hooajal. See on umbes nii nagu naised peavad päevade ajal šokolaadi sööma (haha, nali naljaks!).

Meie esivanemad teadsid seda. Nad ei keetnud riisi või nisu, sest nad ei osanudki seda teha. Seega äkki nad meisterdasid nende vartest hoopis kaabusid või jätsid loomadele söömiseks. Mitte kõik, mis maa peal kasvab, ei ole mõeldud inimesele söömiseks – mõtle, kui palju loomaliike veel eksisteerib!

“Mida ma siis sööma peaksin?”

Mina soovitan alustada iga toidu eraldi testimisest. Söö kapsast ja vaata, mis tunne sul on (Sille: mul näiteks ei ole pärast suuremat kogust ükskõik millist kapsalist söömist üldse mugav olla!). Kas sul on hea olla või gaasiline, ajab iiveldama, kihelema või hoopis maohape tuleb üles? Poole tunni pärast söö redist jne. Muidugi, sa võid samamoodi katsetada ka tervikliku einega, aga siis sul ei ole täpset arusaama sellest, mis ebamugavuse tekitas.

Kui sa oled märganud, et sa tunned end paremini keedetud brokkolit süües toorega võrreldes, siis keeda seda! Vahet ei ole, mida inimesed ütlevad, isegi siis, kui sa oled end toortoitlaseks deklareerinud . See pole kellegi asi, mida sa sööd!

Nii palju kui võimalik, söö vastavalt hooajale ning kohalikku toitu põhjustel, mis ma juba enne välja tõin.

Ning palun, ära püüa teistele meele järele olla süües ja tehes asju, mis ei ole sinu ülima isiksusega kooskõlas. Kuula iseennast!

Loe ka teisi Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.