Õlu: maailma vanim ja populaarseim alkohoolne jook (6)

Õlut loetakse ka kõige vanemaks alkohoolseks joogiks, mille kohta pärinevad esimesed jäljed 9500 aasta tagusest ajast. Esimesed kirjalikud viited õlle kohta pärinevad muistsest Egiptusest ja Mesopotaamiast. Euroopasse levis õllepruulimise kunst germaani ja keldi hõimude vahendusel 3000 aastat tagasi.

Mitteametlikuks õllepruulimise pühakuks peetakse keskaegset Flandria kuningat Gambrinust, kelle sünnipäeva õllesõbrad tähistavad uhkusega 11. aprillil.

Õlu, mida meie esivanemad pruulisid, erines oluliselt õllest, mida meie tunneme. Lisaks tavapärasele teraviljale sisaldas see olenevalt piirkonnast ja õllemeistri soovidest puuvilju, mett, taimi, vürtse ja isegi narkootilise toimega ürte. Tänapäevase õlle põhiline maitselooja humal jõudis õllesse oluliselt hiljem. Esimest korda on nimetatud humalat õlle koostisainena Karolingide kuningas Abboti kroonikad aastast 822.

Õllepruulimise segaduses lõi korra majja 1516. aastal Saksa suurvürst Wilhem IV, kes kehtestas “Saksa puhtuse seaduse”, mis lubas õlut pruulides kasutada vaid vett, otra ja humalaid. Pärmi tol ajal veel ei tuntud.

Enne tööstusrevolutsiooni lubati koduse õllepruulimise kõrval õlut pruulida suuremates kogustes üldjuhul vaid mungakloostrites.

19. sajandi keskpaigani oli õlleköök igapäevane nähtus kõikides mõisates, sest õlut jõid kõik, alates lastest ja lõpetades täiskasvanutega, kinnitab Palmse mõisa vanas õlleköögis avatud näitus (pildil). Palmses oli õlleköök olemas juba 18. sajandi alguses, aga tõenäoliselt ka varem.