6 nippi, kuidas festivalide ja grillipidude ajal kaalu mitte juurde võtta

1. VÕTA GRILLIPEOLE ISE TOIT KAASA. Suviste külaskäikude puhul võib olla kindel, et ees seisab järjekordne grillipidu lõputute lihamägede ja šašlõkivarrastega. Peale liha ja tavapärase hapukoorega salati võiks ühe mõnusa peo menüüs olla ka mitmekesine valik köögivilju: seeni, maisi, sparglit, paprikat, suvikõrvitsat. Nipp seisneb selles, et mida rohkem on valikus köögivilju, seda väiksem on oht end ainult lihast kurguni täis süüa. Lastele oleks kaval aiapeole või piknikule kaasa võtta üks suur arbuus ja pakkuda seda neile limonaadi ja kommide asemel.

2. TEE ISE MARINAAD. Valmismarinaadides on väga palju varjatut – suhkrut, säilitusaineid, lõhna- ja maitsetugevdajaid, seepärast tasub grillipidude liha kindlasti ise marineerida. Laia valiku marinaadiretsepte leiad internetist, kokaraamatutest ja ajakirjadest. Tulemus on kordades maitsvam ja tervislikum kui tööstustes marineeritud lihadel. Samuti võiks grillipidude lihavalikut rikastada grillitud kalaga, mis on maitsev ning enamasti ka kergem ja tervislikum.

3. TEE FESTIVALIDEL TARKU VALIKUID. Suurtel massiüritustel pakutakse valdavalt rämpstoitu. Kindlasti tuleks vältida toitu suurtelt vokkpannidelt, kus mõni pooltootest lihatükk võib olla rohkes rasvas seisnud pikki tunde. Eemale maksab hoida ka kõlavate nimedega kastmetest, nagu suitsused kirsikastmed või erkkollased Cheddari-kastmed, ja kindlasti igasugustest BBQ-kastmetest, mis pole ilmselt kohapeal valmistatud, vaid tulevad purgist.

Need sisaldavad suurtes kogustes suhkrut, soola, lõhna- ja maitseaineid. Samas on just sellistel üritustel vahel õnn sattuda heas mõttes hullu kaupleja juurde, kes armastab teha värskest toorainest ülimalt head ja maitsvat tänavatoitu. Samuti on igal suurel üritusel vähemalt üks šašlõkki pakkuv grusiin või armeenlane, kelle enda marinaadis tehtud liha koos toorsalatiga on vägagi kvaliteetne ja maitseküllane valik.

4. SOETA KORRALIK TERMOKAST. See kulub suvekuudel marjaks ära, sest kastiga saab kaasa võtta head-paremat nii piknikule, festivalile kui ka külla. Kuumematel päevadel saab sellega ka turul käia. Kui ei ole mahti ise süüa teha, saab termokasti sees mugavalt transportida kvaliteetseid täisteravõileibu või salateid, mis aitavad tagada regulaarseid söögikordi. Lõunasöökide või muude toidukordade vahelejätmist tasub iga hinna eest vältida. Esiteks on näljane inimene, olgu ta suur või väike, pahur kaaslane, ja teiseks mõjub toidukordade vahelejätmine halvasti tervele organismile.

5. VÕÕRAS LINNAS OSKA VALIDA RESTORANI. Võõras linnas sobivat toidukohta valides ei saa alati usaldada internetiarvustusi, sest tänapäeval on häid hinnanguid võimalik ka osta. Esimesena tasub arvestada, et üldiselt pingutavad rohkem uuemad restoranid. Samuti tasub eelistada lühikese menüüga söögikohti, sest roogade lühike nimekiri tagab reeglina värske ja kvaliteetsest toorainest valmistatud toidu. Umbusklik võiks aga olla frititud asjade vastu, kuna just pisemates söögikohtades ei vahetata õli piisavalt tihti, mistõttu on õlist läbi käinud toit kaheldavate maitseomadustega ja võib sisaldada kahjulikke aineid.

6. PIKEMATEKS SÕITUDEKS HAARA KAASA TERVISLIKUD NÄKSID. Lastega ühest Eestimaa otsast teise sõitmine võib olla tõeline väljakutse. Nemad ju nõuavad kommi, limonaadi ja jäätist. Suvel ja puhkuste ajal tundub, et võiks ju lastele seda kõike lubada, kuid ei suur ega väike laps, kes on suhkrut täis topitud, suuda rahulikult paigal istuda, vaid tunneb vastupandamatut soovi ringi rahmeldada.

Seega tuleks leida valgele suhkrule nutikaid asendusi. Esiteks peaks reisijook olema ainult vesi. Teine hea ja mõnus valik on puuviljad. Ideaalne reisitoit on banaan – looduslikult pakendatud, maitsev, ei tilgu ega kleebi. Kesksuvel on hea võtta kaasa värsket kurki, porgandeid, herneid ja karusmarju, hilissuvel pirne ja õunu. Autos võiks käepärast hoida kuivatatud puuvilju ja pähkleid, et vältida tülisid iga läheneva bensiinijaama juures.

Kui lapsed siiski nõuavad krõpse, eelista frititud krõpsudele ahjus küpsetatud näkse, mis võivad olla peedist, porgandist ja maguskartulist. Väldi krõpse, mis sisaldavad naatriumglutamaati, sest see võtab ära küllastumustunde ja nii lapsed kui ka täiskasvanud söövad neid tooteid rohkem, kui tegelikult tahaks ja peaks.

Lugu ilmus esmakordselt 2016. juuni Naistelehes.