Hiirtel läbi viidud eksperimentides leiti, et kopsudes toodetakse üle 10 miljoni trombotsüüdi tunnis, see moodustab enamuse loomade vereringes leiduvatest trombotsüütidest, vahendab meditsiiniportaal Med24. Ühtlasi leiti kopsudest seni tundmatu tüvirakkude bassein, mis võimaldab vereloomel kopsukoes toimuda. Sedalaadi tüvirakke on siiani arvatud paiknevat ainult luuüdis.
Kuigi varemgi on teada olnud, et kopsudes toodetakse veidi trombotsüüte – sealt on leitud megakarüotsüüte, mis on trombotsüütide tekkes vastutaval kohal – on seni arvatud, et enamus vereliistakute tootmisest toimub luuüdis. Nüüd aga paistab, et suurem osa trombotsüütidest luuakse hoopis kopsukoes.
Avastus sai võimalikuks tänu uuele tehnoloogiale – kahe footoni intravitaalne kuvamine. Selle käigus sisestatakse hiirte genoomi roheline fluorestseeruv valk, mida looduses toodavad bioluminestseeruvad loomad nagu meduusid ja mis on elus rakkudele ohutu. Trombotsüütidele tekkis roheline fluorestseeruv värv ja nii oli neid võimalik hiirte organismis reaalajas ringlemas jälgida.
Leiti, et kopsukoes paiknev megakarüotsüütide populatsioon on üllatavalt suur. Seda täpsemalt uurides avastati suured kogused (umbes üks miljon rakku hiire kopsu kohta) seni märkamata jäänud vererakke ja megakarüotsüütide eellasrakke vahetult väljaspool kopsukudet.
Megakarüotsüütide elutsükli täpsemaks jälgimiseks võeti kopsud tavalistelt hiirtelt ja siirati need fluorestseeruvatele hiirtele. Õige pea hakkas siiratud kopsudesse ilmuma fluorestseeruvaid megakarüotsüüte. Nähtavasti tekivad megakarüotsüüdid luuüdis ja sealt rändavad kopsudesse, kus algab trombotsüütide genees.
Järgnevates eksperimentides püüti välja selgitada, kas see uus teadmine võib omada tähtsust haiguste ravis. Trombotsütopeeniaga hiirte kopsudesse siirati fluorestseeruvaid megakarüotsüütide eellasrakke. Siirdamine vallandas massiivse trombotsüütide produktsiooni, mis kiiresti taastas trombotsüütide hulga normaalsele tasemele ja tulemused püsisid mitmeid kuid.
Lisaks viidi läbi eksperimendid geneetiliselt muundatud hiirtel, kelle luuüdis puudusid vereloome tüvirakud. Nende kopsudesse siirati fluorestseeruvad megakarüotsüütide eellasrakud. Selgus, et need rakud mitte ainult ei küpsenud megakarüotsüütideks, et hakata trombotsüüte tootma, vaid migreerusid ka luuüdisse, kus aitasid toota teisi vere komponente nagu neutrofiile, B- ja T-lümfotsüüte.
Uurijad oletavad, et inimestel toimuvad need protsessid samamoodi, kuid hiirtel saadud katsetulemusi peab veel inimestel kordama.
Kommentaarid (0)