Suursaadik: Tallinna restoranid on sama head kui Pariisi omad (2)

"Muidugi pole Tallinnas kolme Michelini tärniga restorane nagu Pariisis, kuid pigem seetõttu, et Tallinnas poleks sellise kategooria restoranile piisavalt külastajaid. Aga ega prantslased ise ka sellistes restoranides kuigi tihti käi," tõdeb eelmisest sügisest Eestis resideeriv Claudia Delmas-Scherer.

Kui restoranid on tema hinnangul Tallinnas sama head kui Pariisis, siis teenindus on Eestis tihti paremalgi tasemel. "Muidugi on samaväärse kvaliteediga roogade hinnad Tallinnas palju mõistlikumad kui Pariisis," märgib suursaadik, aga muidu kahe linna restoranid tema hinnangul üksteisest kuigi palju ei erine.

Kiidab Eesti kokki ja veinivalikut

"Tallinnas on erakordselt palju väga häid restorane ja kohvikuid, aga ma pole veel jõudnud kõiki neid külastada. Avastan pidevalt uusi söögikohti ja juhindun eelkõige ajakirja Köök parimate restoranide edetabelist," on ta kohalikku gastronoomiasse süvenemiseks endale tänuväärse teejuhi avastanud.

Oma seniste kogemuste põhjal kiidab Claudia Delmas-Scherer väga restorani Dominic, Cru ja Rataskaevu 16. "Huvitava lahendusega on Vanaema Juures, sealne mööbel sulandub suurepäraselt kokku lapsepõlve meenutava atmosfääriga. Veel armastan käia sellistes vähem klassikalistes kohtades, nagu Pööbel ja Pegasus," ütleb suursaadik ja lisab kohe, et samas leidub häid restorane ka Tallinnast kaugemal, nagu näiteks Chez André Tartus.

Väljas käies püüab ta proovida roogasid, kus on kasutatud kohalikku tooret, näiteks ulukiliha, otra, hapukapsast, mageveekala või marju. Alati sööb ta meelsasti restoranide omavalmistatud musta leiba ja toidu kõrvale võtab Prantsuse veini, mille valikut peab väga mitmekesiseks.

"Hindan väga seda hoolt ja maitsekust, millega Eesti restoranid toidu taldrikule paigutavad. Väga muljetavaldav on seegi, et paljudes restoranides kasvab maitseroheline pottides, mis on ka dekoratiivne ja tervislik," pole gastronoomia kodumaalt pärit proua Delmas-Scherer meie kokkadele kiidusõnadega kitsi.

Küsimuse peale, kus Eestis pakutakse parimat Prantsuse kööki, meenuvad talle Frenchy Telliskivi loomelinnakus ja Café Lyon Viru keskuses. "Frenchy kokk on prantslane ning nad pakuvad prantsuspärast värskest toorainest valmistatud menüüd ja Prantsuse veine. Café Lyoni kokad on aga käinud isegi Carcassonne’is koolitusel." Café Lyonis on tal isegi oma lemmikkook - karamelli-vaarika-flan.

Loomaliha friikartulite ja rohelise salatiga

Prantsuse köök seostub proua suursaadikule eelkõige kolme märksõnaga: mitmekesisus, maitse ja värskus. "Armastan väga värskeid puu- ja köögivilju. Roogadest aga tulevad pähe minu Lotringi piirkonna vanaema küllaltki keerulised toidud, agu Foie gras poëlé (pannil praetud foie gras) Bouchées à la Reine au ris-de-veau (vasika harknääre lehttaignakorvikeses), Quenelles de brochet (haugiknellid), Filets de sole à la normande (merikeele filee Normandia moodi) ja Rognons de veau à la moutarde (vasikaneerud sinepikastmes)," lööb meili teel saabunud menüü ajakirjaniku tummaks.

Neil, kes soovivad 21. märtsil kodus Prantsuse gurmeepäeva tähistada, soovitab ta osta ilusa tüki loomaliha, näiteks sisefileed või antrekooti, selle ahjus ära küpsetada ning serveerida siis friikartulite ja rohelise salatiga. "See on üks tavalisemaid prantslaste roogasid, mida nad tihti söövad. Mina sealhulgas," märgib proua Claudia Delmas-Scherer.

"Seejuures meeldib mulle käia Tallinna keskturul ja ise liha välja valida."

Maailm tähistab kolmandat korda Prantsuse gurmeepäeva

Gastronoomia on üks prantsuse kultuuri alustalasid ja umbes kolmandik turistidest nimetab kohalikku kööki ja veine ka üheks olulisemaks Prantsusmaa külastamise põhjuseks.

2010. aastal jõudis Prantsuse köök ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.

"Kui ma suursaadikuna kohtun siin eestlastega, siis peaaegu alati hakatakse rääkima Prantsuse köögist. Kuigi Prantsuse köök on nii tuntud, ei tähenda see, et seda rohkem tutvustada ei tasuks," arvab Prantsuse suursaadik Eestis proua Claudia Delmas-Scherer.

Juba kolmandat aastat tähistabki 21. märtsil kogu maailm Prantsuse gurmeepäeva Goût de / Good France. Sel puhul pakub prantsuspärast õhtusööki üle 2000 restorani ja meie rahvaarvu arvestades saab Eestit oma 12 restoraniga üheks aktiivsemaks osalejaks pidada. Eestlased saavad prantsuspärast menüüd proovida nädala lõpuni. Peale meie tipprestoranide osaleb ettevõtmises esimest korda ka Tallinna teeninduskooli õpperestoran. Märkimisväärne on seegi, et Prantsuse gurmeepäev on jõudnud Haapsallu, Pärnu ja Tartusse.

"Kui Prantsuse köök on vaid Prantsusmaal, siis prantsuspärast kööki pakutakse kogu maailmas. Ka ülemaailmsel Prantsuse gastronoomia päeval pakuvad kokad prantsuspärast õhtusööki, kasutades kohalikku tooret," ütleb proua Claudia Delmas-Scherer.

Mis teile Prantsuse köögile mõeldes meenub?

Restorani Lusikas peakokk Alo Stamm: "Mulle meenuvad kohe mereannid, nagu sinikarbid, austrid ja teod. Hani ja part, eriti foie gras. Ja kindlasti laagerdunud juustud koos hea veiniga."

Restorani Chez André peakokk Andrus Vaht: "Kindlasti foie gras, see oli enne meid ja jääb ka pärast meid. Samuti mereannid – kalad omas klassikalises á la beurre blanc, linnuliha ja demi glaze lammas. Veel kuuluvad siia ratatouille, baguette´id ja kohalik vein. Lõpuks saabub magus lõpp  á la crème brûlée."

Restorani MEKK peakokk Rene Uusmees: "Esmalt šampanja. Ja mereannid – austrid, kammkarbid, merekarbid. Šampanjaga seoses ka foie gras. Põhiroogadest rääkides kindlasti aedviljad ja trühvlid, samuti värsked ürdid nagu estragon ja tüümian.

Eraldi tuleks Prantsuse köögi puhul rääkida juustudest ja dessertidest. Siia kuuluvad kõik brüleekreemid ja mille feuille ehk tänapäevaselt öeldes kihiline kook. Kindlasti ei saa unustada ka šokolaadi ja croissant’e.

Millegipärast haakub mul kõik ikkagi hea šampanja, hea veiniga."