Toiduuudised

Soovid terve olla? Siis toitu regulaarselt ja mitmekesiselt ning väldi suhkruga jooke 

Liina Metsküla, 8. märts 2017 10:15
Foto: PantherMedia / Scanpix
„Kui me mõtleme keha toimimise peale, siis ei saa üksi reaktsioon seal toimuda ilma selleks vajalike ühenditeta. Kust aga kõik need vajalikud ühendid saadakse? Loomulikult toidust,“ rõhutab toitumisterapeut Annely Soots, et tervislike eluviiside puhul on toitumisel ülioluline roll.

Tervisekooli juhi, toitumisterapeudi Annely Sootsi sõnul on nii, et päris paljusid toitaineid nimetatakse asendamatuteks. See tähendab, et kui neid toiduga ei saa, siis keha neid ka ei tooda. „Kui tervisliku eluviisi osaks on liikumine, siis ka selleks on vaja toitaineid. Samuti kindlustavad õiged toitained ka parema vaimse tervise,“ ütleb Soots.

Samal teemal

Triinu Toidumaailma toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse liige Triin Muiste lisab, et tegelikult on toitumine ja heas vormis püsimine omavahel väga tugevalt seotud. „Olen käinud ühes spordisaalis juba aastaid. Vaadates inimesi enda ümber näen, kuidas nad vehivad vihase näoga trenni teha, aga samas toitumisharjumusi ei muuda ja püsivad ikka enam-vähem samas kaalus. Teisalt, kui pöörata rõhku toitumisele, on väga lihtne vormis püsida. Kui sa toitud tervislikult, on sul juba ka suurem tahtmine trenni teha,“ selgitab Muiste, et need kaks asja on omavahel seotud.

Soots toonitab, et on ülioluline süüa regulaarselt, sest niimoodi saab tasakaalustada veresuhkru- ja energiataset, samuti meeleolu. Terve püsimiseks peaks olema toidulaud aga võimalikult mitmekesine. Mitte nii, nagu märgib Muiste, et kuskilt kuuldakse, muna kasulikkusest ja siis süüakse seda lakkamatult. "Lõpuks pole see enam tervislik,“ nendib ta.

Kindlasti aitavad tervist parandada erinevat värvi köögiviljad, puuviljad, maitsetaimed, hapendatud toiduained. „Iga päev peaks sööma nii-öelda vikerkaarevalikut, et saada erinevat sorti keha kaitsvaid antioksüdante. Osa toidust peaks kindlasti toores olema. Vähendada tuleks loomse toidu tarbimist ning kolmel korral nädalas süüa rasvast kala,“ annab Soots nõu.

Muiste sõnul on kehal vaja nii süsivesikuid, rasvu kui valke - kõike proportsionaalselt. Kõige suurema osa toidust peaksid tema sõnul moodustama süsivesikud (50-60%), mille hulka kuuluvad ka köögiviljad, puuviljad, teraviljad.

Klaasike punast veini nädalas ei tee kehale halba

Kuigi suhkur on ka süsivesik, siis tervislikust toitumisest kõneldes sellest nii ei räägita. „Me ei vaja otseselt suhkrut, vaid glükoosi. Hästi palju räägitakse, et suhkrut on ajule vaja, kuid see pole tõsi. Vaja on glükoosi ja seda saab kõikidest süsivesikutest, mitte ainult suhkrust,“ nendib Triin Muiste. Neile, keda piinab suur magusaisu, soovitab ta pähkleid ja puuvilju.

Annely Soots peab aga oluliseks tasakaalu tervisliku toitumise ja väikese patustamise vahel. „Oluline on kogus ja sagedus, kui palju midagi tarbitakse. Küll aga on nii, et kui on tunne, et mingi toiduaine tekitab terviseprobleeme, siis see tuleks menüüst välja jätta. Toiduained, mis võivad tekitada terviseprobleeme, näiteks peavalu, seedevaevusi, nahahädasid, on inimestel väga erinevad. Juba Hippokrates ütles, et toit on inimesele ravim, kuid toit võib ka esile kutsuda terviseprobleeme,“ räägib Soots. Kui jääb selgusetuks, mis toidud tekitavad kehale probleeme, siis tuleks konsulteerida toitumisterapeudiga, et asendada tervisele halvasti mõjuvad toidud paremate variantidega.

Mõlemad toitumisnõustajad toovad välja, et toidukordade ajal ei peaks midagi jooma. „Kui toit joogiga alla loputatakse, jääb see sageli närimata ning toidu seedimine on raskem, kui see on vedelikuga liigselt ära lahjendatud,“ selgitab Soots. Juua võiks hoopis pool tundi enne sööki ja soovi korral pärast.

Soots toonitab aga, et nädalas peaks inimesel olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. „Mina isiklikult lubaks klaasi punast veini või 0,3-liitrise õlle naisele neli korda nädalas – see ei too kaasa tervisekahju, kuid samas ei tähenda, et nädala kogust võiks ära juua korraga,“ ütleb Soots.

Mehi saab kavalusega tervislikult elama suunata

Tervislikku elustiili kipuvad eelkõige harrastama naised – kuidas meelitada mehi sama tegema?

Triin Muiste leiab, et naised võiksid olla kavalad. „Kui hakata mehele rääkima, et ta peab midagi tegema, on see kõige hullem. Meestel tuleb blokk ette, kui neid keelata midagi söömast või tegemast. Pigem teha ise algust ja kui mees märkab, et naise juures on midagi muutunud, ta on energilisem ja rõõmsam, tuleb ta ehk ühel hetkel ka ise asjaga kaasa,“ räägib ta.

Annely Sootsi sõnul kujunevad uued harjumused pikkamööda, kuid see vaev tasub end ära. „Meie kogemused viitavad sellele, et tervislikult toitudes ei lagune laste hambad, inimesi ei kimbuta südame-veresoonkonnahaigused ja teise tüübi diabeet ning püsitakse normaalkaalus," räägib ta lisades, et kui naine muudab pere toitumisharjumusi, muutub ka meeste kehakaal ja südame tervis paremuse suunas.