Toiduuudised

Seitse teaduslikult kinnitatud viisi, kuidas piima joomine võib tervist kahjustada (71)

Õhtuleht.ee, 2. märts 2017, 13:41
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kas pole mitte irooniline: meile on maast madalast õpetatud, et terveks ja tugevaks saamiseks peab laps jooma piima. Täiskasvanuna saame aga teada, et oleksime terved ja tugevad ka ilma selleta. Või veelgi enam – ehk oleks ka mõni tervisehäda olemata?

Kui kahtled, kas piim on tõepoolest inimese kehale nii halb, peaksid järgmised teaduslikult tõestatud näited kõik kahtlused hajutama, vahendab KSA silmakeskuse blogi filmi Forks over Knives ja veebikülge iNourishgently ning toob välja seitse viisi, kuidas piim su tervisele kahjulik on.

Samal teemal

1. Ka orgaaniline piim sisaldab hormoone.

Piimatoodetes leidub palju naishormoone. Poes müüdav lehmapiim sisaldab palju östrogeeni ja progesterooni, mis on tõsine probleem. Suuresti tuleb see sellest, et lehmade kehi sunnitakse pidevalt piima tootma, isegi korduva tiinuse korral. Nimetatud hormoone sisaldavad ka need piimatooted, mille pakendil on kirjas „orgaaniline“ või „hormoone pole lisatud“, sest lehmad toodavad neid ise (isegi kui neile pole lisahormoone antud).

Piima tarbimise tõttu on nii täiskasvanute kui laste veres ja uriinis suurenenud östradiooli ja progesterooni kogus ning piimatoodete tarbimisega on seostatud ka veres ringleva estradiooli hulga suurenemist. Uuringud on näidanud, et piima joovate meeste kehad omastavad piimas sisalduvat östrogeeni, mis suurendab märkimisväärselt testosterooni tootmist.

Lastearstid tunnevad muret lehmapiimas sisalduva östrogeeni taseme pärast, sest puberteediealiste laste liiga varajane suguküpsemine võib olla tingitud just piima tarbimisest. Mitmesugused teaduslikud uuringud on leidnud, et piima tarbimine on üks suurimaid hormoonidega seotud pahaloomuliste haiguste (sh munasarja-, emaka-, rinna-, munandi- ja eesnäärmevähi) riskitegureid.


2. Piimatoodetes sisalduv kaseiin suurendab vähiriski.

Kaseiin, mis soodustab vähi teket ja edasiarenemist, on piimatoodetes sisalduv peamine proteiin. On isegi leitud, et vähi levikut saab kontrollida paremini kaseiinivaese toiduga kui kantserogeenide vältimisega. Selle seose eest vastutab insuliinisarnane kasvutegur (IGF-1) – hormoon, mis soodustab rakkude paljunemist ja jagunemist nii normaalsetes kui vähirakkudes. IGF-1 sisaldus toidus on reguleeritud ja loomse proteiini (sh piimatoodetes leiduva kaseiini) tarbimine suurendab veres selle vähki tekitava hormooni hulka. Seetõttu seostataksegi piimatoodetes sisalduva kaseiini (ja üleüldse loomse proteiini) tarbimist vähi tekke ja levikuga. 

 3. Piima joomine suurendab riski haigestuda I tüüpi diabeeti ja polüskleroosi.

Inimese immuunsüsteem kaitseb keha mikroobide ja muude kahjulike ainete eest. Ent kui see ei suuda tuvastada ja eristada kahjulikke aineid normaalsetest kudedest ja rakkudest, võib see hakata meie enda keha ründama.

Piimatooteid seostatakse mitmesuguste immuunsüsteemi häiretega (alates allergilistest reaktsioonidest kuni autoimmuunsuse haigusteni). Eriti murettekitavad on seosed I tüüpi diabeedi ja polüskleroosiga. I tüüpi diabeedi ehk suhkruhaiguse korral ründab immuunsüsteem pankreast, mille tulemusel ei suuda keha enam toota glükoosihulga reguleerimiseks vajalikku insuliini. Mitmesugused uuringud on tõestanud seost lehmapiima tarbimise ja I tüüpi diabeedi esinemise vahel. Ühes uuringus leiti, et lehmapiim võib sisaldada I tüüpi diabeeti põhjustavat ainet, ning teises väideti, et lehmapiima tarbimine võib suurendada I tüüpi diabeeti haigestumise riski 1,5 korda.

Polüskleroosi korral ründab organismi immuunsüsteem oma närvisüsteemi. Nii nagu I tüüpi diabeedi puhul on ka polüskleroosi haigestumise risk lehmapiima tarbijatel suurem.

4. Isegi pastöriseeritud piim sisaldab ohtlikke mikroorganisme.

Piim ja piimatooted on neis sisalduvate mikroorganismide tõttu ühed peamised toidu kaudu levivate haiguste kandjad. Isegi kaasaegsete hügieeninõuete (sh pastöriseerimise ja laagerdumise) täitmise korral võib esineda õnnetuid juhtumeid, milel võivad olla tõsised tagajärjed. Salmonella, listeeria ja kolibakter on ühed tuntumad piimatoodete kaudu levivad haiguseid levitavad bakterid. Eelmisel aastal suri USA-s kolm inimest "Blue Belli" jäätisest saadud listeerianakkuse tõttu, mille tulemusel oli ettevõte sunnitud kogu partii tooteid tagasi kutsuma.

USA Veterinaar- ja Toiduamet ei nõua, et piim oleks pärast pastöriseerimist täiesti steriilne. Piima kuumutatakse vaid selleks, et selles mikroorganismide kogust vähendada.

5. Piimatooted sisaldavad suures koguses pestitsiide.

Piimatooteid seostatakse ka kloororgaaniliste pestitsiididega. Taimekaitsevahendid saastavad peamiselt küll vett ja põllumaid, kuid piimatoodetel on nende kõrge rasvasisalduse tõttu suurem oht neid pestitsiide suurtes kogustes talletada. Piimatoodete testides esineb endiselt pestitsiide, mille kasutamine on ammu keelatud. Paraku leiab keskkonnast endiselt mõningaid kloororgaanilisi pestitsiide (nagu DDT, mida varem laialt kasutati, kuid mis on nüüd kantserogeense ainena keelatud) ja need leiavad tee loomsetesse toiduainetesse, sh piimatoodetesse. 

6. Piim sisaldab antibiootikumide jääke. 

Kariloomad on maailma suurimad antibiootikumide tarbijad. Enamasti ei kasutata neid loomadel haiguste raviks, vaid nakkuste vältimiseks ja loomade kasvu kiirendamiseks ( viimane kasutusala on Euroopa Liidus keelatud ). Kuigi teadlased on hoiatanud, et antibiootikumide ületarbimine toob kaasa resistentsuse ja nende sisaldust piimas püütakse seadustega minimeerida, leidub piimas ja piimatoodetes endiselt antibiootikumide jääke. Nende esinemist piimas on keeruline ennetada ja kontrollida, sest üksikutelt lehmadelt ja farmidest tulev piim segatakse kokku ning loomadele manustatud rohtude haldamine võib eri meiereides olla erinev. Kuigi antibiootikumisisaldus piimas on madal, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme, alates antibiootikumide resistentsusest kuni allergiliste reaktsioonideni.

7. Piimatooted põhjustavad luude hõrenemist.

See võib tulla üllatusena, kuid piim ei mõju ka luudele hästi. On tehtud lugematul hulgal uuringuid, mis lükkavad ümber vana uskumuse, justkui teeks piim luud tugevaks. Vastupidi, piima joomine hoopis tõstab luude hõrenemise riski.

Sellel on mitu põhjust. Näiteks sisaldab piim rohkelt kaltsiumi, mis viib kehast D-vitamiini välja ja häirib seeläbi luude homöostaasi. Lisaks võib piimas sisalduv loomne proteiin põhjustada kehas atsidoosi ning selleks, et suurenenud happelisust neutraliseerida, kompenseerib keha seda kaltsiumi eraldamisega luudest. Kui see toimub pika aja jooksul, võib sel olla luude tervisele pöördumatud tagajärjed.

Kuigi luude seisukorda mõjutavad ka muud tegurid (nt kehaline aktiivsus), on märkimisväärne, et USA-s, kus tarbitakse palju piima, esineb rohkem puusaluumurde kui mujal maailmas.  Seevastu Jaapanis ja Peruus, kus kaltsiumi tarbitakse vaid 300 mg päevas (s.o vähem kui üks kolmandik USA täiskasvanute soovitatavast kogusest), on luumurde üsna vähe.