Hakkpallid lehttainasFoto: Aldo Luud
Toiduuudised
28. jaanuar 2017, 04:00

Kuidas valida hakkliha? (1)

Definitsioon ütleb, et hakkliha on konditustatud liha, mis on hakitud osakesteks ja sisaldab vähem kui 1% soola.

Eestlased on traditsiooniliselt armastanud toiduvalmistamisel kasutada hakklihasegu, mis sisaldab 50% sea- ja 50% veisehakkliha. Palju kasutatakse ka seahakkliha, mis on tänu oma suuremale rasvasisaldusele eelnimetatust mahlasem. Tavaliselt jääb hakklihade rasvasisaldus 20% ringi, kana- ja veisehakkliha rasvasisaldus on madalam. Maksimaalselt võib hakklihas olla kuni 30% rasva.

Rasvasisaldus määrab ka valmistatava roa mahlasuse või selle, mida lisada kodus valmistatud hakklihasegusse.

Poes tasub väga hoolikalt pakendilt hakkliha koostist uurida. Palju on müügil hinnatundlikematele klientidele mõeldud hakklihasegusid, kus liha napib. Selle asemel on neisse pandud taimseid ja loomseid tooraineid, nagu joogivett, riivsaia, soja jms.

Kristi Luht, Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja. Foto: Aldo Luud

Koduste hakkliharoogade valmistamiseks võiks hakklihale lisandeid valida lähtudes toidust, mida tahetakse valmistada. Näiteks mahlasemate liharoogade (lihapallid, pikkpoiss jms) puhul lisatakse hakklihale tihti koort, hapukoort, muna ja muid siduvaid ja mahlasust andvaid toiduaineid. Minutipihvi või pitsakatte valmistamiseks sobib ka kana- ja veisehakkliha, kuhu muud ei lisata eesmärgiga, et valmistoode tuleks just krõbedam.

Hakkliha on väga kiiresti riknev toiduaine ja tuleks ära kasutada nii kiiresti kui võimalik, aga vähemalt paari tunni jooksul. Ka ei tohiks seda külmkapis lahtiselt hoida, sest hakkliha võtab kergesti külge kõrvallõhnu, mis rikub pärast oluliselt ka toidu maitset. Katmata kausis liha ka rikneb palju kiiremini.

Enne pannile panekut võiks liha n–ö lahti mudida, sest juba 40°C juures toimuvad lihavalkudega pöördumatud protsessid, liha muutub jäigemaks ja pärast seda pannil peenestada on juba raskem. Nii võivad näiteks hakklihakastmesse jääda ebamäärase kujuga känkrad. Kotlette tehes hakkliha lahti harutada pole vaja, sest kätega tainast segades lihatükikesed nagunii eralduvad.

Hakkpallid lehttainas

Vaja läheb: 500 g sea- ja veisehakklihasegu, 1 sibul, 150 g hapukoort (sobib ka 100 ml rõõska koort), 2 muna, pool kimpu värsket peterselli, soola ja pipart. Vormimiseks 150 g lehttainast.

1. Koori ja haki sibul, haki ka petersell. Lisa hakklihale munad, koor, sibul ja petersell. Maitsesta soola ja pipraga. Sega, kuni tunned, et segu on muutunud kleepuvamaks. Siis on õige konsistents saavutatud.

2. Vormi segust ühesuuruse läbimõõduga pallikesed (kõige mugavam on suhu pista ca 5 cm läbimõõduga pallikesi). Arvesta, et kuumas ahjus pallikeste läbimõõt väheneb.

NIPP! Et hakkpalle oleks mugavam vormida, kasta käed vette – niiskete käte külge ei jää tainas kinni.

3. Kui hakkpallid on vormitud, pane ahi 170–180 kraadi juurde sooja.

NIPP! Lihatoodete puhul võiksid temperatuurid jääda alla 200°C. Liigne kuumus kipub neid kuivatama.

4. Lõika lehttainast umbes 0,5 cm laiused ribad. Poes saadaolevate tainaste pikkus sobib hästi ka ribade pikkuseks.

NIPP! Mugav on lõigata ümara pitsalõikuriga, eriti efektsed ribad saad sakiliste äärtega tainalõikurit kasutades.

5. Põimi ribad ümber hakkpallikeste. Selleks pane üks riba keskelt ümber lihapalli ja teine riba aseta sellega risti. Järgmised kaks tainariba säti veel katmata kohtadele.

PANE TÄHELE! Suru ribad üsna kõvasti ümber hakkpalli ja kinnita palli alla. Siis ei küpse ribad palli ümbert lahti ja mahlakadu ei tekita tühimikke hakkpalli ja tainariba vahele. Palli keskele võib pöidlaga vajutada ca 0,5 cm sügavuse lohukese.

6. Küpseta hakkpalle 170–180kraadises ahjus 20 minutit ehk kuni lehttainas palli ümber on muutunud kuldpruuniks.

NIPP! Et lihapallialune tainas nätskeks ei jääks, oleks hea neid küpsetada kas restil või madalal ahjuplaadil.

Hakkpallid lehttainas sobivad hästi nii kuumalt kui ka külmalt suupistelauale.