Toiduuudised

TOITU TARGALT: Õige menüü ennetab nii väsimust kui meeleolulangust  

Kersti Eero, 9. detsember 2016, 10:40
„Kui füüsilise töö tegija vajab rohkem valgu- ja kaltsiumirikast toitu, siis õpilased ja vaimse töö tegijad vajavad palju omega-3 rasvhappeid, E-vitamiini ja ka süsivesikuid,“ tuleks Merle Einola sõnul lisaks toidulauale pöörata tähelepanu elusstiilile laiemalt.Foto: Alar Truu
„Väsimus on suur ohu märk ja kui me seda ignoreerime, siis varsti on kohal ka haigused,“ ütleb MTÜ Roheliselt värske elu asutanud  Merle Einola. Jõuetus ja meeleolulangus viitavad tema sõnul sellele, et on viimane aeg oma toidulaud kriitilise pilguga üle vaadata.

„Kui meie toidulaud on kesine olnud või meie elustiil veidi kiiva kiskunud, siis esimesena annab keha sellest märku väsimusega,“ teab Merle Einola ja püüab ise seepärast süüa võimalikult tasakaalustatult ja puhast toitu.

Samal teemal

„Toiduained ja toitained on kaks erinevat asja,“ tuletab ta meelde kõigile, kes armastavad süüa põhiliselt töödeldud toitu. „Me võime osta näiteks viineripirukaid, saiakesi, nisujahu pastat ja limonaadi ning kõik ära süüa. Kõht saab selleks korraks küll täis, aga rakud on tegelikult endiselt näljas. Oleme saanud tühje süsivesikuid ja transrasvu, aga keha ootab tegelikult hoopis A, B, C ja D-vitamiini ja mineraalaineid,“ soovitab Merle vaadata oma toitu hindava pilguga, et saab mu keha sealt ka midagi vajalikku.  Ja teha seda pidevalt, sest kui te sõitegi suvel näiteks hoolega maasikaid, mis sisaldavad rauda ja palju C-vitamiini, siis C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin ja püsib organismis vaid lühiajaliselt. „Kui keha iga päev uut portsu C-vitamiini ei saa, napib tal toitaineid ja tekibki väsimus,“ soovitab Merle alustada päeva peotäie jõhvikate või eestimaise õunaga.

 Rasvlahustuvad vitamiinid – näiteks A-, D- ja E-vitamiin - püsivad organismis kauem.

Rakkudele annab elujõudu täisterajahu

Naine usub, et ka pimeda aja meeleolulangus on tingitud eeskätt sellest, et kehal pole piisavalt vajalikke toitaineid, millest õnnehormoone toota. Merle ise hindab rannakaluri tütrena värsket kala, kust saab ajutööks olulisi omega-3 rasvhappeid ja D-vitamiini. „Õnnehormoonide tootmiseks vajalikke flavonoide, vitamiine ja mineraalaineid sisaldab ka tume šokolaad, kus kakaosisaldus suur. Kakaos leiduvad raud, magneesium, kaalium ja teised mineraalained aitavad kehas laiali kanda hapnikku, reguleerivad veresuhkru taset ning on olulised närvisüsteemi ja lihaste tööks.” Merle sõnul omistatakse tumedale šokolaadile masendusevastast mõju, kuna seda süües vabanevad ajus endorfiinid ja serotoniin ehk n.ö. õnnehormoonid. 

Väsimust tekitab tema sõnul seegi, et töödeldud, samuti tavakaubandusest ostetud toitu süües satub organismi hulk mürgiseid lisaaineid (taimekaitsevahendeid, väetiseid, säilitus- ja värvaineid) ning keha peab neist vabanemiseks lisatööd tegema.

 „Suurtootmises on valget jahu pleegitatud, samuti on pikema säilivusaja nimel viljaterast kõrvaldatud kõige väärtuslikum osa ehk kest, kus asuvad nii toitained kui rakumembraanile elastsust andvad lipiidid ja steroolid. Aga just tänu  lipiididele muutub raku membraan selliseks, et toitained suudaksid sellest läbi imenduda. Seepärast sööge täisterakaerahelbeid, pruuni riisi, täisteraleiba ja –pastat. Neis sisalduvad lipiidid ja steroolid aitavad rakkudel nii toota energiat kui ka väljutada jääkaineid.“ Kui täisteratooteid menüüs napib, jäävad rakumembraanid Merle sõnul nii nõrgaks, et ka toidulisandite ja vitamiinide söömisest pole abi – kuna rakk ei jaksa normaalselt töötada, siis need raku sisse energiat tootma ei pääsegi.

„Tagamaks valge suhkru pikk säilivusaeg, on sellest jällegi kõrvaldatud kõik mineraalained. Ja kui keha tahab sellest energiat toota, siis ta peab võtma mineraalaineid ja vitamiine vanadest tagavaradest,“ tõdeb Merle, et sundides keha pidevalt vanade tagavarade kallale minema, tekibki ühel hetkel väsimus.

„Süües töödeldud toitu, kus häid baktereid pole, on häiritud ka soolestiku mikrofloora ja seetõttu jäävad toitained korralikult lõhustamata,“ tuletab Merle meelde, et meie tervis saab alguse soolestikust. Selleks, et head bakterid soolestikust ei kaoks, soovitab ta süüa naturaalse juuretisega tehtud leiba, naturaalset talujogurtit ja juustu, toorest hapukapsast, hapukurki ja mett. Kui aga hoidiseid tehes pärast paaripäevast hapnemist kurgisoolvesi läbi keeta ja kurkidele tagasi valada, on head bakterid keetmisel hävinud. Samamoodi hävivad nad kuumutamisel hapukapsast. Et tagada heade bakterite säilimine toidus, peaks kuumutades või hautades jääma temperatuur alla 100 C.

Kodus lauda kattes järgib Merle kaht põhimõtet: esiteks peavad puu- ja köögiviljda olema võimalikult eri värvi ja teiseks ei unusta ta ristõielisi.

„Keha vajab nii karotenoide, flavonoide kui ka klorofülli ning igaüks neist annab marjadele ja köögiviljadele erineva värvi. Karotenoidid tugevdavad immuunsüsteemi ning annavad aprikoosile ja porgandile oranži, aga tomatile kollase värvuse. Ja midagi neist peaks iga päev meie menüüsse kuuluma. Flavonoidid tugevdavad südame-veresoonkonda, aitavad kaasa vereloomele ja on head infarkti profülaktikas ning neid leidub palju tumedates viinamarjades, jõhvikates ja punases peedis. Klorofüll ehk till, sibul, petersell, salat, brokkoli, kurk, varsseller ja idandid aitavad tõsta hemoglobiini taset ning verest välja viia keskkonnamürke, raskemetalle ja taimekaitsevahendite jääke. Süües palju liha ja rafineeritud toiduaineid, eeskätt magusat, muutub keha happeliseks ja erivärvilised puu- ja köögiviljad aitavad pH-taset normaliseerida. Aga ristõielised – redis, erinevad kapsad, kaalikas – aitavad rakust jääkaineid välja viia ja on seepärast vähivastase toimega, “ selgitab Merle, miks ta sellised mängureeglid endale on kehtestanud.

Vahelduseks pole paha ka veidi gojimarju ja avokaadot proovida, aga eeskätt tuleks Merle sõnul süüa ikka seda, mis kasvab su enda lähedal – seda omastab keha kõige paremini.

Ise sööb ta aasta-aastalt liha üha vähem, küll peab ta oluliseks kala. „Kalarasv sisaldab omega-3 rasvhappeid, mis ravivad põletikke, hoiavad veresoonte seinad elastsena ja uhavad liigse kolesterooli verest välja. Sööma peaks rasvast kala, lõhe ja forelli kõrval ka meie oma heeringat," õpetab Merle.

Õigesti toitumise kõrval tuletab Merle meelde, et iga päev tuleks ka tund aega värskes õhus viibida, sest aju vajab tööks pidevat hapnikku. Seepärast on talvisel ajal toas ka väsimus kiire tekkima.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
manona.paris@toidutare.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee