Torti lõigates kasta nuga kuuma vette (4)

"Kandilist torti on lihtsam lõigata kui ümmargust, aga rohkem kui tordi kujust sõltub lõikamine n-ö selle materjalist. Sefiiri- või šokolaaditordi lõikamise nippe pole, see on lihtsalt harjutamise asi," tõdeb Joonsaar.

Pehmemaid torte, näiteks kreemi- ja šokolaadikooke lõigates võiks käepärast olla klaas kuuma vett. Kui vahepeal nuga loputada, ei kogune selle külge liigset kraami ja torditükkide servad jäävad puhtamad. Ka on tulise noaga veidi lihtsam lõigata.

Ka paarisarvu külaliste vahel on torti jagada üldjuhul lihtsam. Tordi peale võib tõmmata mõttes või ka päriselt noaotsaga väikesed jooned. Kui aga külalisi on paaritu arv, on asi veidi keerulisem, aga catering'i firmadelgi pole selleks puhuks mingit salanippi.

Ka selle kohta, kas lõigata lahti kogu tort või jätta varu, ei ütle etiketireeglid midagi. Kui paarkümmend aastat tagasi oli kombeks lõigata tordi keskelt tükk sünnipäevalapsele, siis see komme paistab olevat ununenud.

Lõikamise teevad keeruliseks tordile on pandud kaunistused, samuti on halb lõigata, täpsemalt küll tõsta, väga pehmet torti. Või vastupidi – kui nuga pole piisavalt terav, võib beseetort aluse pealt üldse minema lennata. Ka beseekaunistused, kui need pole väga suured, võiksid pigem terveks jääda.

"70% ulatuses sööme kõigepealt silmadega," tuletab Eesti parim tordilõikaja meelde ja soovitab peolauas rõhuda pigem visuaalsele poolele kui apteekritäpsusele. Seepärast ei tasu ka tordil kaht kirssi pooleks lõigata, vaid jätta need peo korraldajale ja tema kaasa koogile.

"Et aga teisedki end vaeslapsena ei tunneks, võiks lõigates olla läheduses alustass marjade, piparmündilehtede, füüsalite jms kaunistustega, mida siis torditükkidele lisada," soovitab Joonsaar.

Kuna kõikvõimalikke toidutalumatusi on viimasel ajal hästi palju, siis ka sõprade-sugulaste koosviibimisel peaks tordilõikaja kursis olema koogi täpse koostisega ehk selles leiduvate võimalike allergeenidega.

Mees on šokolaaditortide fänn, aga kui lõikamiseks läheb, eelistab temagi neid, kust nuga sahinal läbi läheb – näiteks kohupiima-toorjuustu kooke.

Parima tordilõikaja tiitlile pürgijad pidid vaatama, et tükid oleksid ühesuurused, rikkumata ja kaunistused oleksid kõigil sarnased. "Samad põhimõtted võiksid kehtida koduski," arvab Andres Joonsaar. "Ja et igale külalisele ikka jätkuks."