Noh, kui juba pinnad KATETI bakteritega, nagu lgp autor kirjutab, siis edasi pole mõtet üldse lugeda - mine tea, kuidas autor on asjast aru saanud. Teisalt mõelge, mida on arbuusi, saia, võileiva ja kummikommiga enne nende bakteritega KATETUD pinnale kukutamist tehtud. Neid on lõigatud bakteritest kihava noaga, leivale on võid määritud saastunud võinoaga, neid on valmistatud, töödeldud ja pakitaud jumal teab, millistes oludes. Ja kõigele vaatamata elab maakeral veel inimesi, suurema ja väiksema kirjaoskusega, aga elavad.
USA filmides loobitakse tortidega ja muu toiduga. Raamatutes kirjas, et kui beibele, kes õhtusöögi teinud, peika ikka külla ei tule, viskab kõik prügisse. Jahtunud toit prügisse. Me siin teeme ühe päeva toidust kolmeks erinevate variatsioonidega.
Põrandal el. piiit, millel pott ja selles kees hernesupp. Mingil hetkel lendas pott kogu täiega põrandale kummuli. Saigi siis herned kokku pühitud, veega loputatud ja uuesti keema. Supp ei jäänud mitte söömata.
kas siis aind põrandal on pahad bakterid,ma ikke teadsin seni et meie soolesti,k nahk ka paksult täis nii pahasi kui häid ja minema pole mind veel visatud
loll jutt,kui minna teaduslikuks,siis sõltub bakterite arv maha kukkunud söögil,selle niiskusest.Näiteks küpsisega ei juhtu suurt midagi,kui see maha kukub ja sa selle peale seda ülesse korjad. :)
Ma olen sügav kristliku traditsiooniga! Kunagi sai lugetud halbadest asjadest deemonid kuradid ja kuratlikud ennast. Kui toit maha kukub või maha lased kukutada on see kuradi enda oma. See tuleb ära visata muidu kurat võtab sinu pool kõhutäie ja asendab haiguse ja tüseduse.
Ahsoo. Siis on mõistetav, kuidas seal Ameerikad nühitakse kodus klooriga kõik kohad üle, sest kardetakse kuradit. Ning ostetakse iga päev hunnikute viisi toitu kokku, et sellest osa hiljem kohe ka ära visata. Tuhande võimaluse maa.
et kurat ka alati oma osa saaks ega nälga sureks. sügava kristliku traditsiooniga tüübid ongi tglt need kes kuradit kõige hoolsamalt toidavad. mis mõte muidu ka kristlusel oleks. ei mingit.
Kui mul kukub kurki, kartulit või ükskõik mis toidupala lõikudes mõni kild maha, korjan palukese üles, loputan vee all ja viskan kastrulisse teiste hulka. Nii õpetab mulle eestlase geenimälu. Ja mitte ainult. Ka poolakatel, venelastel ja kõigil teistel sõda näinud rahvastel on austus toidu vastu. USA teadlastel on toitu käes aga nähtavasti niipalju, et traktaatide kirjutamise vaheaegadel peavad isegi leivasõda.
levitavad üle maailma igasuguseid jaburaid asju.mõeldakse järjest igasuguseid uusi haigusi välja.see puhtuse teema on nii üle paisutatud,et nüüdse aja lapsed ei julge õunapuu alt ussitanud õuna söömiseks võtta.rääkimata millestki muust.
lapsi hoidke jahedas, pimedas ja soovitavalt steriilses kilekotis10. september 2016, 13:50
Ärge jumala eest laske lapsi kohaneda igasuguste bakterite ja muu ollusega, mis neil immuunsust loob. Teile ju meeldib hiljem laste allergiat ja igakuiseid haigusi ravida.
pigem meie tibuemmed hoiavad lapsi soojas ja vati sees ja kui laps lasteaeda või kooli läheb on nad kogu aeg tatised ja nohused kuna pole pisikutega harjunud
jälle mingid elukauged "teadlased"propageerivad toidu äraviskamist,samas kui palju tehakse tööd,et inimesed süüa saaksid.muidugi vaadates mis maalt selliseid pärleid viskab siis pole midagi imestada sest seal visatakse ära inimese kohta kõige rohkem jäätmeid sh.toitu.
Vanasti pidi mahakokkunud leivatüki üles võtma ning seda suudlema. Ja inimesed olid terved ning tugevad.Tollased inimesed olid paljude bakterivormide suhtes immuunsed. Söödi maha kukkund õunu. Ka mädaplekilisi - need lõigati lihtsalt välja. Pisteti suhu pesemata, mullaseid maasikaid. Söödi ilma pesemata ning töötlemata igasugu metsasaadusi. Tuhas küpsetatud kartuleid. Aiast võetud pesemata kapsalehti, hapuoblikaid j.n.e. . Mullast tõmmatud porganiit loputati vihmaveetünnis ja muudkui suhu! Joodi oja-ning allikavett otse veekogust, mitte pudelist. Ja keegi ei pirtsutanud, ei salvkaevust võetud vesi kõlbavat vaid pesemiseks. mitte joomiseks. Aga praegune, vati sees steriilne ning bakterivaba elu on need kunagised immuunsused ammugi hävitanud. Inimene on ülitundlik. Nüüd piisab, kui kärbes köhatab näkku ning ongi inimene kohe puruhaige.
See, et vanasti inimesed kuidagi tervevamad oleks olnud on lihtsalt muut. Paljusid haiguseid ei diagnoositud. Eluiga oli kah palju luhem. Samas ei tahenda see seda, et ma arvaks, et koik mahakukkunud toit peaks alati prugikasti randama.
KOMMENTAARID (42)