Et elada tervislikult, peab taimetoitlane olema nagu toitumisekspert, kes teab täpselt, mida ja kui palju organism vajab ning kuidas selle toidust kätte saab.
Vestlusringis osalesid:
Rain Vainik, Humare OÜ toitumisnõustaja
Riina Raudsik, Jüri tervisekeskuse arst
Mai Maser, arst ja toitumisteadlane
Tagli Pitsi, toitumisekspert
Annely Soots, arst ja toitumisterapeut
Poolt
- Tarka taimetoitlust, mis kindlustab keha kõigi vajalike toitainetega, peetakse kõige tervislikumaks toitumiseks, iseäranis terviseprobleemide (menopaus, osteoporoos jm) leevendamisel. (Annely Soots)
- Süües palju puu- ja köögivilju, saavad taimetoitlased piisavalt C-vitamiini. (Tagli Pitsi)
- Taimetoitlaste seedetrakt on puhas ja omastab kergesti vajalikud mineraalained. (Riina Raudsik)
- Taimetoitlased on harva haiged. Nad ei põe tavaliselt nn külmetushaigusi, podagrat, jämesoolevähki, seenhaigusi, kõrgvererõhuhaigust, astmat, diabeeti ega teisi autoimmuunhaigusi, tsöliaakiat, liigeste degeneratiivseid haigusi. (Riina Raudsik)
- Taimetoitlaste üldtervise näitajad (kolesterool, vererõhk, kehakaal, vööümbermõõt, arterite seisukord, veresuhkur jne) on paremad keskmisest, taimetoitlased elavad keskmiselt kaheksa aastat kauem. (Rain Vainik)
- Taimetoitlastel on kergem hoida kehakaalu normis, kuna kõht püsib kiudainerikkast toidust (täisteratooted, riis, pasta) kaua täis. Taimne toit on kalorivaene, hoiab seedimise korras, seob sooles kahjulikke aineid ja liigset kolesterooli ning aitab need välja viia. (Mai Maser)
- Tavaliselt on taimetoitlaste menüüs tähtis koht seemnetel, pähklitel, avokaadol ja taimsetel õlidel, millest saadakse küllastamata rasvhappeid, eriti oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid. (Mai Maser)
- Lehmapiima asemel soovitatakse sageli riisi- või sojapiima ning muid sojatooteid. Sojapiim sisaldab vähe küllastatud, kuid rohkesti küllastamata rasvhappeid (oleiinhapet) ning seda iseloomustab kasulik linool- ja alfalinoleenhappe vahekord. (Mai Maser)
Vastu
- Kui välistada kõik loomsed toidud, ohustab energiadefitsiit. Suure kiudainesisalduse tõttu tekitab taimetoit paremini täiskõhutunnet, mistõttu inimene võib saada liiga vähe energiat (nt 100 g köögivilju annab ca 25 kcal, 100 g puuvilju 40–70 kcal, samas kui täiskasvanud naise ööpäevane energiavajadus on ca 2000 kcal ja mehel ca 2500–2800 kcal).
- Et saada piisavalt energiat, peavad toidukogused olema suuremad. See omakorda koormab seedeelundeid mehaaniliselt ning seedimiseks on vaja suures hulgas ensüüme. See tekitab organismile lisakoormust ja probleeme. (Tagli Pitsi)
- Suure koguse taimse, kiudainerikka toidu seedimisega näeb organism palju vaeva ja kulutab tohutult väärtuslikke ensüüme. Kauakestva taimetoitlusega kaasnevad tasapisi terviseprobleemid, mis algavad rakutasandilt. (Mai Maser)
- Eiratakse traditsioonilist ja teaduslikult põhjendatud mitmekülgset toiduvalikut: keelatud on loomne valk, mis on täisväärtuslike, kergesti omastatavate ja asendamatute aminohapete allikas. Selle puudujäägi tagajärjel pidurdub lastel kasv ja areng. (Mai Maser)
- B12 on vitamiin, mille defitsiidi tunnused võivad ilmneda alles aastate pärast. Taimsetes toiduainetes seda peaaegu ei esine, veidi toodab B12-vitamiini ka meie enda soolestiku mikrofloora. Kui menüüs pole muna, piimatooteid ega kala, on B12-vitamiini saamine tõsine probleem. (Tagli Pitsi)
- Ka D-vitamiini leidub ainult loomses toidus. Selle vitamiini piisava saamisega on probleeme ka enamikul segatoitu söövatel inimestel. Kui menüüs on küllaldaselt kala, ammutatakse D-vitamiini piisavalt. Vastasel juhul tuleks teha vereanalüüsid ning defitsiidi korral otsida abi toidulisanditest. (Tagli Pitsi)
- Kui väga oskuslikult kombineerida, on kaltsiumi võimalik saada ka taimsetest toitudest, kuid kaltsium vajab imendumiseks kindlasti D-vitamiini. (Tagli Pitsi)
- Kuigi rauda saab nii taimsetest kui ka loomsetest allikatest, omastame loomsest allikast pärit rauda paremini. Sama kehtib tsingi puhul. (Tagli Pitsi)
- Liha on parim rauaallikas, kuid selles leidub ka seleeni, vaske, tsinki, mangaani ja koobaltit, mis on vajalikud vereloomeks ja teisteks elulisteks protsessideks. (Mai Maser)
- Toortoitlust harrastavatel taimetoitlastel võib tekkida ka naatriumi defitsiit. (Tagli Pitsi)
- Taimetoitlastel on rasvade osatähtsus toidus väiksem – on isegi oht, et liiga väike. (Tagli Pitsi)
- Taimetoitlus ei sobi rasedatele ja imetavatele naistele. Füsioloogiliste vajaduste katmiseks peaksime tervise huvides sööma loomset toitu 15–25% igapäevasest menüüst. (Mai Maser)
- Paljudest rasvhapetest vajab organism nii küllastamata kui ka küllastatud rasvhappeid, mida on tavalises mitmekülgses toidus, nt piimatoodetes. Kui nendes rasvhapetes puudub tasakaal, võib taimetoitlasel tekkida kolesteroolipuudus. (Mai Maser)
- Taimetoitlasel on suur oht saada üle lubatud normväärtuste taimekaitsevahenditest taimedesse jäänud mürke. (Mai Maser)
Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2012. aasta detsembris.
Kommentaarid (0)