SUHKRUST PRIIKS! 100 päeva suhkruta ehk Magusasõbra eneseületus (40)

30. mail võtsin vastu otsuse elada sada päeva suhkruta ja mu katse algas järgmisest päevast. Miks järgmisest? No, kuidas seda nüüd öelda. Selleks hetkeks olin ma juba ära söönud kaks eriti rammusat koogilõiku ja tarbitud suhkrukogusele ei tahtnud ma isegi mitte mõelda. Siinkohal olgu mainitud, et puuviljasuhkrut ma endale ei keela.

Kuidas asi teoreetiliselt välja pidi nägema?

Põhimõtteliselt on asi lihtne. Vaatad poes kõikide asjade sisaldust ja milles suhkur sees, see korvi ei potsata. Nii lihtne see ongi. Erand on kohvipiim ja aega-ajalt tähistamiseks vein.

Olin siis oma esimesel päeval poes ja avastasin enda üllatuseks, kui paljudes asjades suhkur sees on. Tomatipasta, tatar, kastmed, külmutatud köögiviljad ja marjad, kuivained ja nii edasi. Mõtlesin reaalselt, et suren saja päevaga nälga ja kas ma tõesti söön kõik need päevad vaid köögivilju kanafileega.

Oi, kui raske oli! Ühelt poolt olin šokeeritud sellest, et mul ei olnud aimugi, kui palju suhkrut ma iga päev näost sisse ajan. Lisaks sellele, et olen suur magusa- ja rämpstoidusõber, siis igasugused light asjad on suur petukaup. Jah, võib-olla on need tõesti väherasvased, aga nende suhkrusisaldus jääb ikkagi samaks. Minu jaoks täiesti arusaamatu, miks on soolastesse asjadesse vaja toppida nii suures koguses suhkrut.

Paari päeva pärast hakkas mõte aga tööle ja avastasin, et juustus ei ole suhkrut, samuti lõhes ja crudosingis. Kõikvõimalikud viljad. Kastmetega olin endiselt hädas. Hakkasin otsima ja nuputama, mida teha.

Ise tehtud - hästi tehtud!

Võtsin ennast kokku ja otsutasin, et teen suhkrut sisaldavad asjad ise! Mõeldud- tehtud. Kuna mul kodus ahju ei ole, sõitsin maale. Kaasas hunnik purke, mitu karpi tomateid ja palju muudki.

Tegin ise tomatipasta, küpsetasin leiva, röstisin müsli. Kuna omast lollusest võtsin teekonna ette vastu suve, siis pidin leidma alternatiivi ka jäätisele. Pärast mõningast guugeldamist avastasin, et püreestatud ja külmutatud banaan ongi sama hea kui jäts. Kes keelas sinna sisse panna aga ka mango? Nii tegingi kaks karpi mango-banaani jäätist.

Mida ma siis söön?

Hommikusöögiks omletti või chia-seemne pudingut. Viimane on mu vaieldamatu lemmik. Eelmisel õhtul panen seemned ja suhkruvaba öko-mandlipiima kaussi ja külmkappi. Hommikul lisan banaani, mustikad, kaneeli ja kookoshelbed. Maitseb veel paremini, kui kõlab. Kuna endale piima luban, lihtsalt seetõttu, et ma ei suuda musta kohvi juua, siis tilgakese tavalist laktoosivaba piima panen ka omleti hulka. Sisse juust, riivitud porgand, seemned ja kõrvale värske salat.

Pühapäevad on mu lemmikpäevad. Lisaks sellele, et on vaba päev, käivad sellega kaasas pannkoogid. Isetehtud banaani pannkoogid, selle sama jäätise ja mustikatega, on tõelised hõrgutised.

Lõunaga on juba päris lihtne. Kõikvõimalikud köögiviljad lähevad alati käiku ja niisamuti salatid. Seda, kui suur valik värskeid asju tegelikult poodides on, polnud ma varem tähele pannud. Ja kana ja lõhe ei ole mu ainsad valikud. Isetehtud lihapallid on maailma parimad! Muidugi koos mu enda tehtud tomatipastaga.

Õhtusöögiga on lood sama lihtsad. Vahel ei olegi kõht eriti tühi. Kui nii juhtub olema, teen avokaado ja lõhega leivakese. Seda selle sama omaenda valmistatud leivaga. Samuti salatid ja kõik muu säärane. Või smuuti, kus kõik head asjad kokku saavad.

Muutused, muutused ja veelkord muutused!

Kui palju mu kaal langenud on, ma ei ole vaadanud, sest mul ei ole kodus kaalu. Mis aga on muutunud lisaks sellele, et mõne kilo olen vist siiski alla võtnud, on mu enesetunne. See on uskumatu, kui kerge ja hea on olla. Ja kui klaariks on muutunud mu probleeme näonahk.

Kõige suurem üllatus on muidugi minu suhe magusaga. Kolm nädalat tagasi oleksin ma võinud toituda elu lõpuni ainult šokolaadist. Nüüd aga - magus ei isuta absoluutselt. Teinekord on inimestele isegi keeruline seletada korduvalt, et tänan, ei, ma ei soovi magusat, kui nad mulle kolmandat korda ühte ja sama kooki üritavad maha müüa. Esiteks, mul sada suhkruvaba päeva käimas, teiseks, magus ei isuta üldse enam.

Eile ütles üks mu hea sõbranna, et ma näen parem välja -säran rohkem, olen rõõmsam ja minust õhkab positiivset energiat. See oligi kõige suurem tunnustus, sest ma tunnen ennast ka paremini. Igas mõttes!

21 päeva läinud, 79 veel ees. Eks me näe, mis saama hakkab!