Väikelapsed ja toiduallergia: mida peaks teadma? (1)

Mai Maseri sõnul on see vastureaktsioon seotud suure hulga antikehade tootmise, histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamisega organismis. Vastureaktsioon tekib tavaliselt kas kohe või suhteliselt ruttu peale ärritava aine (allergeeni) saamist. "Allergia avaldumises on ealiselt erinevused selles, et väikestel lastel on üha sagedamini allergiat toiduainete suhtes, koolilastel ja täiskasvanutel on aga astmat ja allergilist nohu," märgib ta.

Mai Maseri kinnitusel on kolmandikul elanikkonnast geneetiline eelsoodumus allergia kujunemiseks ja viimasel ajal on see hakanud aina enam avalduma. "Selle põhjuseks võib olla imikute vähene rinnapiimaga toitmine. Kui lapsele hakatakse andma pudelitoitu, siis jäävad lapsel saamata emapiimas olevad kaitsekehad," nendib toitumisteadlane. Peale selle on igasugusel allergial palju põhjusi, milledeks võivad olla tihedast liiklusest tingitud õhusaastus, rohke töödeldud ja steriliseeritud toidu söömine, vähene kokkupuude heade keskkonna mikroobidega jm.

Mai Maser räägib, et väikelastel võib allergia avalduda nahal nõgeslööbena, atoopilise nahapõletikuna, ekseemina, karedate või punetavate  põskedena.
Allergianähud suuõõnes ja neelus võivad olla  sügelus, turse ja kipitus huultel, suulaes, keelel või kurgus. Seedetraktis probleemidest on kõhuvalu ja -lahtisus, ka -kinnisus, kõhupuhitus; iiveldus, oksendamine. Pärakupiirkonnas on punetus ja sügelus. Hingamiselundites võib tekkida vesine nohu või ninakinnisus, köha, häälekähedus, hingamisraskused.
Allergianähud võivad mööduda minutitega, kuid võivad kesta kuid ja aastaid.

Allergia kahtlusel on võimalik määrata toiduainete vastaseid IgG antikehasid. Need antikehad on seotud enamasti tarbitud toidu kogusega. On olemas ka spetsiaalsed (naha)testid.  

"Kõige olulisem on allergeen õigeaegselt kindlaks teha ja vastavaid toiduaineid võimalusel vältida, kas osaliselt või täielikult, sõltuvalt sellest, kui tugev on allergiline reaktsioon," rõhutab ta.

Mai Maser toob välja, et umbes 80-90% väikelapse toiduallergia kõigist juhtudest tekitavad toiduained on:

·        piim (piimavalk)

·        sarapuu- ja maapähklid, eriti aga  kreeka  pähklid, ka mandlid ja parapähklid

·        kala

·        koorikloomad

·        munad

·        soja

·        nisu

·        liigne maiustamine (šokolaad, mesi jm).

"Üheks sagedamini esinevaks allergiaks võib olla piimavalgu allergia ehk piimaallergia. Piimaallergia korral tekivad lapsel nahalööbed, ekseem, naha punetus, kõhulahtisus, mõnel aga ka hingamisraskus või köha," räägib toitumisteadlane lisades, et enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus ning möödub 2-3. eluaastaks. Siis hakkavad lapsed taluma piimavalku.

Kõige raskemat ja eluohtlikku reaktsiooni ehk anafülaksiat põhjustavad tema sõnul aga pähklid, kala ja koorikloomad. "Pähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab enamasti kogu elu. Samuti ei möödu allergia kala ja koorikloomade vastu," märgib Mai Maser.

Ka  munaallergia möödub enamasti 4-5 eluaasta vanuses, kuigi mõni laps jääb kogu eluks munavalgele allergiliseks.

Arsti sõnul tasub teada, et immuunvastust ei saa mõjutada ravimitega, nendega saab ainult tekkinud allergiasümptomeid  leevendada ja vähendada.

Eelkooliealistel esineb Mai Maseri sõnul sageli ka toidutalumatust. Selle korral võivad kaebused olla täpselt samasugused kui allergia puhul, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga.

"Toidutalumatust põhjustavad veresoonte seisundit mõjutavad mitmed keemilised ühendid. Toidutalumatust võivad põhjustada näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, šokolaad, mitmed toiduvärvid, mis on  E-ainetena täiskasvanutele ohutud," selgitab ta.

Mai Maser paneb kõigile lapsevanematele südamele punktid, mida peaks selle teemaga seoses teadma ja meeles pidama:

* Ideaalis kasuta värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, mida võimalusel osta tuttavalt talunikult, kes viljeleb mahepõllumajandust. Kahjuks see variant ei ole kõigile kättesaadav.

* Tee kodus ise süüa, eriti väikelastele

* Väikelaps hakkab eelistama paremaid ja magusamaid maiustusi ning sellega liialdamisel esineb  ülitundlikusreaktsioone, mis kaovad koolieas.

* Juhul kui piim tekitab väikelastel seedehäireid, sobivad asenduseks ka hapendatud või piimhappebakteritega rikastatud piimatooted ning ka vitaminiseeritud väikelaste piimasegud.

* Kui allergiline laps käib lasteaias, siis tee lasteaiapersonaliga tihedat koostööd, et laps ei saaks vastunäidustatud toite.

* Väikelapsele anna uut toitu esmalt maitsta väikeses koguses, et veenduda 4-5 päeva jooksul selle sobivuses.

* Toiduallergia kahtlusel pea toidupäevikut, kuhu märgi täpselt lapsele antud toit ja ka lapse reaktsioon sellele.

* Kõiki imporditud puu- ja köögivilju siin elavad inimesed ei talu, kuna nende organism ei ole geneetiliselt harjunud tarbima näiteks tsitrusvilju, kiivit, melonit, viinamarju.  Ta võib reageerida ülitundlikusereaktsiooniga, milleks võib olla nahakuivus, -sügelus, -punetus, kõhukaebused, ärritusköha kuni astmani.