Toiduuudised

Kuidas juua VISKIT? (10)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 26. mai 2016 11:39
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kui kasutada Eesti mehe kuuldes fraasi "kultuurne alkoholitarvitamine", siis missugune vaatepilt võiks talle esimesena silme ette tulla? Üsna tõenäoliselt kujutlus õrnalt habetunud sookaaslasest, kes istub laua taha ja valab endale paksupõhjalisse klaasi paari sõrme jagu pruunikat single malt viskit. Meie kultuuriruumis viinale kahtlemata alla jääv viski on aga siiski selline kange naps, mis vastutustundlikul tarvitamisel on paljude meeste meelest väga mõnus rüübe. Art of Manliness on koostanud ülevaate, mida viski endast kujutab ja kuidas seda mõistlik tarvitada oleks. 

Kui algselt liigitati viski meditsiiniliste ainete hulka – aquavitae või "eluvesi" –, siis üsna peatselt murdis see ravimite hulgast välja ja sai üheks maailma populaarseimaks napsuks. Viskit meile teadaoleval kujul destilleeriti esmakordselt ilmselt 1400-ndatel aastatel ja tõenäoliselt Šotimaal. Joogi maksustamine tõi kaasa selle, et ühel hetkel andis viskimaks 30-50% Inglismaa ja Iirimaa maksutuludest.  

Ameerika koloniseerimise käigus jõudis populaarne vedelik üle Atlandi ookeani ja USA president George Washington ise pidas viskit oma lemmikpaheks. Ta avas isegi destilleerimisvabriku Mount Vernonis ja sellest sai lõpuks noore rahvuse üks suuremaid. Seal tehakse viskit tänaseni.

Hoolimata oma kohati mässulisest ajaloost, on viski jook, mida mehed on nautinud sajandeid. Mehed nagu näiteks Mark Twain, Winston Churchill (sageli lisaks seltsiks hea sigar) ja Clark Gable jõid seda regulaarselt. Kui mõelda millegi meheliku peale, siis sageli kujutad ette pilti mehest tviidmantlis, istumas tule ääres, viskiklaas käes.

Art of Manlinessil oli võimalus rääkida Ameerika viskibrändi TINCUP looja Jess Graberiga, kes jagas nõuandeid, kuidas seda klassikalist jooki juua.

Foto: PantherMedia / Scanpix

Kuidas leida oma lemmikviski

Et viski joomist täielikult nautida, pead esmalt teadma selle joogi kohta mõnd põhitõde – erinevad stiilid, alkoholisisaldus, kuidas valida endale pudelit jne. Viskit defineeritakse kui alkohoolset jooki, mis on destilleeritud kääritatud teraviljast ja laagerdatud puust (kõige sagedamini tammest) vaatides.

Foto: PantherMedia / Scanpix

Sellest videost saate vaadata, kuidas viskit tehakse.

Meie kõigi õnneks pole kunagi olnud olemas nii suurt valikut kõrgekvaliteetsetest viskidest, mida tarbida ja (muidugi vastutustundlikult) nautida.

Meie õnnetuseks on aga ka nii, et kui lähed alkoholipoodi või baari ja näed kõiki saadaolevaid viskisid, siis võib see olla lausa heidutav. On olemas hulk termineid (single malt e ühelinnaseviski, rukkiviski, blended e segatud viski), mis ei ütle sulle suurt midagi, kui sa pole teinud natuke kodutööd.

Parim viis viskide eristamiseks on nende rahvuse ehk päritolumaa järgi ja siis liigitatuna alamkategooriateks, mis annavad edasist informatsiooni.

Ameerika viski – kaldub olema magusam kui teised viskid. Peab olema destilleeritud Ameerikas ja laagerdunud vaatides nii kaua, et saada liigitatud viskiks (tavaliselt kaks aastat, aga mitte alati). Jaguneb alamkategooriatesse: burboon (vähemalt 51% maisist), rukkiviski (vähemalt 51% rukkist), Tennessee viski (destilleeritud Tennessees ja filtreeritud läbi söe).

Šoti viski – kaldub olema suitsuse ja mullase (turbase – toim) maitsega. Destilleeritud Šotimaal, enamasti odrast ja laagerdunud vähemalt kolm aastat. Alamkategooriad: blended (seguviski), single malt ehk ühelinnaseviski (destilleeritud ühes pruulikojas odralinnastest).

Iiri viski – kaldub olema kergem, kuid samas robustsem kui Kanada viski. Destilleeritud Iirimaal, laagerdunud vähemalt kolm aastat.

Kanada viski – kergem ja puuviljasem. Destilleeritud Kanadas ja laagerdunud vähemalt kolm aastat.

Foto: PantherMedia / Scanpix

Viskisiltidel on kirjas alkoholisisaldus. See võib olla nii otse protsendina või kui "proov" (proof). Saamaks teada selle tähendust alkoholiprotsentides, jaga see lihtsalt kahega. Niisiis on 100-prooviga viski alkoholisisaldus 50%. Viskide alkoholisisaldus on 40-60% ja tavalisem on pigem 40.

Alguses ei oska sa ilmselt maitseid väga hästi eristada, peale selle, et saad aru: kallimad viskid on pehmemad ja kõrvetavad pisut vähem (sest mida kauem on viski laagerdunud, seda rohkem on puit vähendanud joogi karmust). Kui proovid näiteks 45% ja 50% alkoholisisaldusega burbooni, siis tunnetad kindlasti seda viieprotsendilist vahet.

Aja jooksul muutuvad su maitsemeeled küpsemaks ja sa suudad vähemalt osaliselt eristada viski erinevaid stiile ja maitseid. Hea avaviski on Kanada või Iiri, sest need on pehmemad ja puuviljasemad. Sealt võid liikuda edasi Ameerika viskide juurde, millel on veidi enam maitset ja mitmekesisust. Ja lõpuks, kõige viimasena peaksid proovima Šoti viskit, kuna selle maitse on kõige selgem ja "karmim" selle jaoks, kes pole viskit eriti joonud.   

Foto: PantherMedia / Scanpix

Kuidas viskit juua

Mis puutub joogianumasse, siis võid viski puhul olla uhkeldavam kui ükskõik millise teise alkohoolse joogi puhul. On täiesti normaalne juua viskit näiteks plastmassist või stürovahust topsist, kui sul muud võtta pole.

Aga mõned anumad on maitse maksimaalseks nautimiseks siiski teistest paremad. Ja olgem ausad: mõned klaasid lihtsalt näevad välja paremad kui teised. Jooginõu valimine lisab oma panuse viskirituaali kogemisse ja tunnetamisse.

Kui võimalik, siis serveeri viskit alati klaasist, kuna teised materjalid võivad maitset rikkuda. Näiteks võiks kasutada klassikalist madalat ja paksupõhjalist klaasi, inglise keeles "rocks" glass, Old Fashioned või lowball glass.

Kui tahad minna sammu edasi, siis hangi mõni spetsiaalne viskiklaas. Need on tulbikujulised ning kontsentreerivad lõhnu ja maitseid, nii, et saad jooki ka ninaga tunnetada.

Tahad vana kooli pikalt saata? Joo viskit plekk-kruusist. 1800-ndatel jõid kaevurid nii, kuna klaas oli liiga habras ja seda oli raske mägedesse toimetada. See küll muudab natuke maitset ja teeb joogi veidi "plekiseks", aga saad kogemuse viski joomisest sajanditaguste kõvade meeste moodi. Pleki tugevus teeb sellest ka ideaalse nõu selleks puhuks, kui tahad tarvitada oma viskit looduses.

Foto: PantherMedia / Scanpix

Lahjendamata? Vesi? Jää?

"Kui mõnd viskit esmakordselt jood, siis peaksid maitsma seda lahjendamata kujul," ütleb Jess Graber. "Nii tahab mees, kes selle tegi, et see maitseks."

Ühele napsile (ca 40+ ml) viskile teelusikatäie vee lisamine muudab 40% alkoholisisalduse 30%-seks.

Eriti just kangemate viskide puhul lisavad spetsialistid vaid väikse sortsu kraanivett. See lahjendab jooki natuke ja ühtlasi pehmendab alkoholi särtsu, lastes viski maitsel paremini läbi pääseda.

Paljud viskispetsialistid mõistavad jää kasutamise avalikult hukka, aga paljude inimeste jaoks on see lemmikviis viski joomiseks. Kui see pole just väga sile kallimat sorti viski, siis tahavad paljud väikest lahjendust, mis särtsu vähemaks võtab. Spetsialistide sõnul võtab viski jahutamine aga maitset natuke vähemaks.

Tavaliste jääkuubikute asemel võib kasutada suuremaid jäätükke või jääpalle. Kuna neil on vähem pinda, sulavad nad aeglasemalt. Nii on viski jahutatud, aga samas ei muutu kiiresti liiga vesiseks.

Foto: PantherMedia / Scanpix

Lonksamine ja lõhna nautlemine

Kui ükskõik mida süüa või juua, siis tahad sa lasta ninal oma suud informeerida. uskuge või mitte, aga maitseaisting on lõhna ja maitse kombinatsioon. Komplekssemate maitsete puhul, eriti just alkoholi puhul, on lõhnaaisting veelgi olulisem.

Enne kui võtad viskist esimese piisakese, pane oma nina klaasi ja hinga üks pahvak sisse. "Esimene asi on su nina," ütleb Graber. "Nina harib su üldskaalat. Meile meeldivad magusad asjad, niisiis keskendu sellele esimesena."

Esimene nuhutamine annab tõenäoliselt lihtsalt alkoholilõhna ja puhastab veidi su sõõrmeid. Niisiis nuusuta ka teist ja kolmandat korda ja sa saad kätte natuke tõelisi viski maitseid.

Järgnevalt võta lihtsalt üks pisike lonks ja veereta vedelikku oma suus ringi. Selle asemel, et see kohe alla neelata, proovi välja noppida erinevaid maitseid. Kuna viskit on alati laagerdatud puust vaatides, siis pea alati saad sa kätte klassikalise vanilje-, iirise- või karamellimaitse. Sealt edasi naudi oma jooki 30-60 minuti jooksul, muidugi heas seltskonnas.

Kuidas on lood kokteilidega?

Paljud viskijoojad peavad sellest kokteilide segamist pühaduse rüvetamiseks.

Foto: PantherMedia / Scanpix

Paljudel viskidel on sildil kirjas: "Parim lahjendamata kujul või sortsu veega". Graber ütleb, et kui esmalt peaks viskit maitsma puhtalt, siis olles seda jooki juba veidi tundma õppinud, võib ka natuke mängida ja seda teistmoodi proovida. Järgnevalt üks retsept.

Manhattan

U 60 ml viskit (rukkiviskit või burbooni)

30 ml magusat vermutit

3-4 sortsu bitterit

Maraschino kirsse

Täida pooleliitrine klaas jääkuubikutega. vala sinna viski, vermut ja bitter. Sega umbes 30 sekundit. Võta viskiklaas, pane sinna kirss ja kalla ka natuke kirsimahla. Nõruta koostisosad pooleliitrisest klaasist viskiklaasi.