"Toidus sisalduvad rasvad peaksid meile andma maksimaalselt 30% igapäevasest energiavajadusest, olema õiges vahekorras nii taimset kui ka loomset päritolu ja sisaldama olulisemaid rasvhappeid," ütleb meditsiinilabori Synlab laboriarst Meeli Glükmann. Foto: Erakogu
Keha
7. aprill 2016, 14:17

Oomega-3 rasvhapped aitavad ennetada depressiooni, südamehaigusi, infarkti ja diabeeti (13)

"Rasvad täidavad organismis väga erinevaid rolle – kuuluvad rakkude membraanide koostisesse, osalevad aju ainevahetuse ja närvikoe funktsioneerimises, on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide ning ravimite imendumiseks ja täidavad ka organite mehhaanilise kaitse ning organismi energiaga varustamise rolle," räägib laboriarst Meeli Glükmann.

"Toidus sisalduvad rasvad peaksid meile andma maksimaalselt 30% igapäevasest energiavajadusest, olema õiges vahekorras nii taimset kui ka loomset päritolu ja sisaldama olulisemaid rasvhappeid," ütleb meditsiinilabori Synlab laboriarst Meeli Glükmann. Kuigi inimorganism on tema sõnul võimeline enamikke rasvhappeid ise tootma, on toit siiski kõige olulisemaks rasvhapete allikaks.

Toidus sisalduvate erinevate rasvade osakaal ja kvaliteet määrab meie organismi rasvhapete staatuse. Rasvhappeid on Glükmanni kinnitusel teada umbes 200, neid klassifitseeritakse küllastunud ja küllastumata (sh monoküllastumata ja polüküllastumata) rasvhapeteks.

"Polüküllastamata oomega-3 (α-linoleenhape) ja oomega-6 rasvhappeid (linoolhape), millede sünteesimiseks organismis vajalikud ensüümid puuduvad, leidub ainult kindlates toiduainetes ja neid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks," rõhutab laboriarst, et asendamatuid rasvhappeid peame saama igapäevase toiduga.

Kõige tervislikumad on tema sõnul toidurasvad, mis sisaldavad rohkem oomega-3 ja vähem oomega-6 rasvhappeid. Oomega-3 rasvhapete piisav sisaldus organismis vähendab südamehaiguste riski, samuti on leitud tõendeid, et need rasvhapped parandavad mälu ning aitavad võidelda artriidi ja teiste põletikuliste haigustega.

Meeli Glükmann tähendab aga, et rasvade tarbimine on aegade jooksul muutunud. 19. sajandi alguses tarvitati toiduks rohkem oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid seemneid, pähkleid, taimi ja rasvast kala. "Praegusel ajal on meie igapäevases toidus aga rohkem liha, piimatooteid, päevalille- ja maisiõli, margariine, mis on rikkad oomega-6 rasvhapete poolest," lausub ta, et kui oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete tarbimise vahekord vanasti oli 2:1, siis tänapäeval on see 10-20:1 või isegi 30:1. "Oomega-3 ja 6 rasvhapete sünteesirajad organismis on sarnased ja kui tarvitame toiduks rohkem oomega-6 rasvhappeid, toob see kaasa oomega-3 rasvhapete ebapiisava sisalduse organismi rakkudes," toob laboriarst välja võimaliku terviseohu. Tervisele optimaalne ja soovituslik rasvhapete suhe rakkude sees on tema kinnitusel 1- 6,7.

Milliste rasvhapete taset peaksime teadma?

Meeli Glükmanni sõnul on rasvhapete sisaldust organismis võimalik laboratoorselt määrata ehk idividuaalset rasvhapete taset organismis saab määrata vereanalüüsiga. "Seda teostatakse gaaskromatograafia meetodil, mis on väga tundlik ja täpne rasvhapete määramiseks inimese verest," räägib ta uuest seitset erinevat rasvhapet koondavast paketist.

"Plasmast tehtud analüüsid väljendavad rasvhapete hiljutist manustamist toiduga, nagu näiteks eelmisel õhtul söödud kala.  Pikemaajalisi toitumisharjumusi väljendab rasvhapete sisaldus erütrotsüütides," selgitab ta.

Milleks aga määrata rasvhapete sisaldust rakkudes ja millised on oomega-3 ja 6 rasvhapete bioloogilised toimed organismile?

"Uurimistöödest on teada, et oomega-6 rasvhappe AA ja oomega-3 rasvhappe EPA on algained, millest sünteesitakse organismis põletikureaktsioone reguleerivaid ühendeid," räägib ta ja toob näiteks, et kui tarvitada toiduks rohkem EPA rasvhappeid sisaldavat rasvast kala ja vähendada AA rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid, on võimalik leevendada erinevaid põletikureaktsioone organismis. EPA põletikuvastast toimet on tema sõnul täheldatud krooniliste põletikuliste haiguste korral, nt liigesepõletikud (reumatoidartriit), soolepõletikud (Morbus Crohn, haavandiline koliit), Morbus Bechterev, süsteemne skleroos jt.

EPA ja DHA tarvitamisel on Glükmanni sõnul leitud seos madalama riskiga haigestuda südamehaigustesse. Oomega-3 rasvhapped mõjutavad soodsalt südame rütmi, vähendavad rütmihäirete teket ja alandavad vererõhku ja vere triglütseriidide sisaldust ning sünteesi maksas. Lisaks pärsivad need ka ateroskleroosi arengut ja trombide teket veresoontes.

Laboriarst räägib, et oomega-3 indeksi vereanalüüs näitab EPA ja DHE osakaalu erütrotsüütides ja teatud organites (nt südames). "Referentsväärtustest madalamad tulemused viitavad oomega-3 rasvhapete puudusele toidus ja kardiovaskulaarsete haiguste väljakujunemise kõrgenenud riskile," viitab ta. Oomega-3 rasvhapete protsent erütrotsüütides kõikide rasvhapete suhtes on piisav ja normaalne vahemikus 8- 11%, tulemust alla selle loetakse mittepiisavaks ja viitab kõrgenenud südamehaiguste tekke riskile. 

Oomega-3 rasvhapete pikaaegne piisav sisaldus toidus mõjub hästi vanusest tingitud silmahaiguse ehk ealise maakula degeneratsiooni korral, kus nägemise täpsus ja teravus vähenevad. Samuti on tõendeid, et oomega-3 rasvhapete sisaldus rakkudes mõjub soodsalt depressiivsete häirete ja dementsuse (sh Alzheimeri tõbi) korral.

Kes võiksid teada rasvhapete sisaldust organismis?

•      Inimesed, kes põevad südamehaigust ning kellel on kõrgenenud risk koronaarhaiguse tekkeks ja/või neil, kes soovivad koronaarhaiguse väljakujunemist ära hoida,

•      need, kellel on kõrge vere triglütseriidide sisalduse,

•      need, kes soovivad minimeerida äkksurma riski,

•      naised enne rasedust või raseduse ajal,

•      psühhiaatriliste haigustega, nt depressiooniga inimesed,

•      inimesed, kellel on kroonilised põletikud,

•      need, kes soovivad ära hoida Alzheimeri tõve väljakujunemist,

•      suhkruhaiged.

Allikas: Synlab labor