Mis aitab väsimuse ja nõrkuse vastu?

B12-vitamiin mõjutab meie elukvaliteeti alates imikueast kuni vanaduseni. See vitamiin aitab tagada närvide ja vererakkude tööd ning toota kõikides rakkudes geneetilist materjali DNAd.

B12-vitamiin imendub kehas kahes järgus. Esiteks eraldab maohape B12-vitamiini proteiinidest, millega see on toitudes seotud. Pärast seda ühineb B12 maos toodetava proteiiniga ning imendub organismis.

Osal inimestest aga viimane mehhanism ei toimi, sest magu ei suuda toota B12-vitamiini sidumiseks vajalikke aineid ning seetõttu on toidust ja ka toidulisanditest selle vitamiini omastamine raskendatud.

Puudus nõuab ravi

Ennekõike põhjustab B12-vitamiini puudus väsimust, nõrkust, kõhu­kinnisust, isu- ja kaalukaotust ning kehvveresust ehk megaloblastilist aneemiat. Võib ka esineda häireid närvide töös, näiteks jalgade ja käte tuimust ning surinat. Lisaks võib B12-vitamiini puudus avalduda tasakaaluhäirete, depressiooni, segadustunde, dementsuse ja mälu halvenemisena ning muuta valulikuks keele või kogu suu.

Selle vitamiini puudus võib kahjustada närvisüsteemi ka siis, kui aneemia pole veel välja arenenud. Seetõttu tuleb B12-puudust esimesel võimalusel ravida.

Imikutel kaasnevad B12-vitamiini puudusega kasvupeetus, liikumisraskused, mahajäämus arengus ja megaloblastiline aneemia. Foolhappe kõrge tase organismis võib aidata küll parandada B12-vaeguse põhilist tundemärki megaloblastilist aneemiat, aga see ei kõrvalda selle vitamiini defitsiidi mõju närvisüsteemile.

Enamik inimesi saab igapäevase vajaliku B12-vitamiini kätte oma igapäevasest toidust. Siiski võib kuni 15%-l inimestest olla kõnealuse vitamiini vaegus – selle all võivad kannatada:

• vanemad inimesed, kelle maos pole piisavalt maohapet, et omastada B12-vitamiini toidust. Üle 50aastased peaksid lõvi­osa oma B12-vitamiini vajadusest saama vastava vitamiiniga rikastatud toiduainetest või seda sisaldavatest toidulisanditest;

• inimesed, kelle keha ei tooda B12-vitamiini omastamiseks vajalikku proteiini (pernitsioosne aneemia). Sellist vaegust ravitakse enamasti B12-vitamiini süstimisega;

• need, kellele on tehtud seedetraktioperatsioon (nt maovähenduslõikus) või kellel on olnud nt krooniline soolepõletik;

• mõned inimesed söövad vähe või ei söö üldse loomset toitu. B12 leidub aga loomulikul kujul vaid loomsetes toitudes.

• B12-vitamiini imendumist vähendavad lahtistite ja suukaudsete rasestumis­vastaste tablettide võtmine, suitsetamine, kohvi ja alkoholi tarvitamine, mao alahappesus ning ka kaltsiumi- ja rauapuudus toidus.

Kust saame?

B12-vitamiini leidub loomulikul kujul laias valikus loomses toidus. Taimses toidus B12-vitamiini pole, v.a tööstuslikult selle vitamiiniga rikastatud toiduainetes. Organismile vajaliku koguse B12-vitamiini võib kätte saada näiteks:

• loomamaksast ja karpidest (parimad allikad),

• kalast, looma- ja linnulihast, munadest, piimast ja muudest piimatoodetest,

• ka mõningad hommikusöögihelbed on B12-vitamiiniga rikastatud.

B12-vitamiini on peaaegu kõigis multi­vitamiinides, leidub ka toidulisandeid, mis sisaldavad ainult B12-vitamiini või B12-vitamiini koos foolhappe või muude B-grupi vitamiinidega. Vajadusel kirjutatakse B12-vitamiin välja retseptiga.

Pole teada, et B12-vitamiini üle­tarbimine põhjustaks mingeid tervisehäireid. Küll aga tuleb olla tähelepanelik ravimite võtmisel, kuna need võivad mõjutada B12-vitamiini taset organismis. Seega tuleks oma arstile ja apteekrile kindlasti mainida kõiki tarvitatavaid toidulisandeid ja ravimeid.