Foto: Vida Press
Keha
8. märts 2016, 14:30

Hoidu kõhuhädadest: joo vett ja pese käsi! (2)

Valutavat kõhtu, olgu see siis toidumürgitusest, kõhugripist või kõhukinnisusest tingitud, ei peaks keegi tundma, kui ta järgiks lihtsaid hügieenireegleid ja tervislikku elustiili.

Ka praegu on gripi välja vahetamas kõikvõimalikud kõhuviirused. Kuidas seda tõbe ära tunda?

Arst-resident Janne Haar selgitab, et nii kõhuviiruse kui toidumürgistuse puhul võib mõlemal juhul olla sümptomiks oksendamine, kõhulahtisus ja palavik. Kui kõhuviirus võib inimest kimbutada pikemalt, siis toidumürgistus reeglina üle 24 tunni ei kesta.

Viiruslik kõhulahtisus on arst-residendi sõnul mustade käte haigus, mis levib kokkupuutel okse või roojaga saastunud pindade ja esemete vahendusel. "Kui inimesel pole palavikku või palavik on väike, on enamasti põhjuseks viirus," räägib Haar, rõhutades veelkord, et seda on võimalik ennetada käsi pestes.

 Kui kõht on lahti, tulebki adekvaatse ravi rakendamiseks esmalt selgitada, miks see nii on. "Kõhuviiruse korral on oluline vedelikupuuduse ennetamine, juua tuleks võimalikult palju. Bakteri puhul võib tarvilik olla antibiootikumiravi, kuigi vahel piisab ka siin vedelikuasendusest," räägib ta.

Laste puhul saab vedelikupuuduse olemasolust aimu siis, kui ta muutub loiuks. "Loid laps, kellel on kõht lahti ja kes oksendab, vajab haiglaravi. Seal alustatakse süsteemset vedelikuasendusravi veeni kaudu," selgitab arst.

Kodus saab kõhulahtisuse ja oksendamise puhul vedelikupuuduse ennetamiseks tarbida apteegist ostetud veehüdreerimislahust.

Kõhulahtisuse korral on tohtri sõnul oluline püsida kodus, puhata ja juua piisavalt vett. "Paari-kolme päevaga läheb olukord enamasti paremaks," lohutab ta. Haar paneb ka südamele, et kõhuviirus on väga nakkav haigus ning juba seepärast oleks mõistlik kodus olla.

Kui kõhulahtisus on taandunud, ei soovita Haar suure hurraaga kohe sööma asuda ning esialgu tasuks toidulaual eelistada midagi kergemat. Ka soovitab arst pärast kõhuviiruse põdemist tarbida kuurina probiootikume.

Arst räägib, et kõhuviiruste ohvriks langevadki sageli lapsed ja eakamad inimesed, kellel on immuunsüsteem nõrgem või keda kimbutavad kaasuvad haigused. Kõhuviirustest päästa aitab lapsi Haari sõnul vaktsineerimine rotaviiruse vastu.

 

Kõhukinnisuse piinad on lahendatavad

Ka kõhukinnisus piinab rohkem lapsi ja vanemaid inimesi.

Täiskasvanute puhul on enamasti tegu vale toitumise ja vähese liikumise ning vee joomisega, lastel on kõhukinnisus enamasti funktsionaalne ja mööduv.

„Põhjuseks ebaregulaarne söömine, näksimine, valede asjade söömine, vähene vedeliku tarbimine, vähene liikumine. Nii läheb lapsel kõht kinni, roojamine on valulik ja tekib hirm poti ees. Potileminekuga viivitatakse viimase minutini, see aga toob kaasa pükste määrimise. Lapsevanem arvab, et lapsel on kõht lahti, tegelikult on probleemiks kõhukinnisus,“ kirjeldab Janne Haar.

Kõhukinnisuse korral soovitab Haar juua palju vett, ploomimahla ning süüa kiudaineterohkeid toite.