Kevad nõuab õppureilt tõsist pingutust

Juba aastaid on meedias kevaditi nõuandeid ja praktikas mitmel korral järele proovitud soovitusi jaganud nii pedagoogid, arstid, psühholoogid kui ka õpilased ja tudengid. Kui olulisimad tegutsemisjuhised kokku koguda, selgub, et mingit mõtet pole eksami või suure kontrolltöö eel ööd ja päevad ainult tuupida – võimetel on piirid. Edukuse põhireegel: õpi korrapäraselt kogu kooliaasta, siis jääb ära asjatu närvipinge, sest kord juba selgeks õpitu tuleb teadmistekont-rolli eel vaid üle korrata ja meelde tuletada.

Üht-teist annab eduka tulemuse nimel siiski ära teha ka päris viimasel minutil.

TEE ÕPIKAVA. Mõtle läbi, kui palju on sul aega ja kui suur on materjali hulk, mis tuleks selle aja jooksul läbi võtta – sellest lähtuvalt jaga allesjäänud päevade peale, millal midagi õpid, ja püüa sellest kavast täpselt kinni pidada. Kindlasti plaani õpikavva ka puhkepausid, sest isegi kui kindlameelselt otsustad, et teed kõik aasta jooksul tegematajäänu tasa kolme ööpäevaga, mil kordagi ei tukasta, võid enam-vähem kindel olla, et see kavatsus läheb vett vedama. Inimene pole masin ja organism vajab puhkust.

VALI RAHULIK KOHT. Kui kodus on nooremaid vendi-õdesid, pole see ehk kõige rahulikum paik õppimiseks. Sel juhul proovi õppida raamatukogu lugemissaalis, kus peale vaikuse võid eest leida ka ootamatult innustava ja toetava keskkonna – kõik teisedki õpivad. Raamatukogu pluss on seegi, et kui mõni vajalik raamat on puudu, võid selle sealt kohe saada. Ülerahvastatud kodu korral võib hea plaan olla ka eksamite ajaks vanavanemate juurde pagemine või õppimine koos mõne sõbraga, kel on kodus rohkem muu pere elust eraldumise võimalust.

ALUSTA RASKEMAST. Kui õppimine on jäänud viimasele hetkele, siis pole lootust kõigesse süveneda: püüa tabada kõige tähtsamad teemad. Vali välja küsimused või teemad, mis tunduvad sulle kõige keerulisemad ja raskemad, ning alusta neist. Kontrolli, et sul oleksid olemas kõik vajalikud õpikud ja konspektid ning pane materjal tähtsuse järjekorda.

KASUTA VÄRVE. Kui oled materjali paar korda läbi lugenud, püüa see ka läbi kirjutada: märgi üles olulisim, jooni värviliselt alla või märgi värvilise markeriga, too esile pealkirju, tsitaate jmt. Sel-lest on eriti palju abi, kui sul on nägemismälu. Kasuta joonimist-värviliseks triibutamist ka varem tehtud konspektis. Nii on lihtne materjali korrates vaid olulisimad pidepunktid üle vaadata.

LOE KOLM KORDA. Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esimene kord annab materjalist pealis-kaudse ülevaate, teisel korral saad süveneda ja kolmandal korrata ning olulisimaid pidepunkte kinnistada. Tee endale selgeks põhimõisted, vajadusel kirjuta need endale koos seletustega välja. Ole iga lugemiskorra ajal mõttega asja juures, et loetut mõista. Esita endale selle kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega – nii jääb materjal paremini meelde.

MEISTERDA SPIKREID. Väga paljud õpilased on tunnistanud, et hirm eksami ees on sundinud spikreid tegema – aga vajadust neid kasutada polegi olnud. Et spikker peab mahtuma piiratud ruumile, tuleb materjalist valida olulisim – kui aga oled selle töö ära teinud, on see ka meelde jäänud. Seda muidugi siis, kui oled spikrit teinud mitte õpikulehekülje kirjasuurust vähendades, vaid materjali ise läbi töötades ja tähtsaimat kirja pannes.

TESTI TEADMISI. Proovi õpitut kasutad varasemate aastate eksamiküsimustele vastates ja ülesandeid lahendades. Vanu eksamimaterjale leida sihtasutuse Innove kodulehelt (www.innove.ee).

KASUTA ÕPETAJA ABI. Ära jäta vahele aineõpetaja pakutavaid konsultatsioone ja ära istu seal niisama kõige kaugemas pingis, vaid päri iseseisva õppimise käigus arusaamatuks jäänud asjade kohta selgitust, anna märku võimalikest lünkadest teadmistes ja küsi õppetööks lisamaterjale.

LUBA ENDALE PUHKUST. Kui tunned, et pea on väsinud, ära püüa iga hinna eest edasi pingutada, tee parem väike paus. Mine õue värske õhu kätte, liiguta ennast pisut, tee mõni võileib või söö kerge salat. Eksamieelsel päeval ära liialda kohvi ja energiajookidega: tähtis on korralik ööuni, aga kui oled end ülemäära ergutanud, ei õnnestu uinuda. Jälgi, et saaksid ööpäevas seitse-kaheksa tundi magada, siis on mõte värske.

SÖÖ KORRALIK EINE. Mingil juhul ära mine eksamile söömata, vastupidi: hoolitse selle eest, et hommikueine oleks piisav (ära söö kõhtu ka ülearu täis!) ja tervislik. Kui oled korralikult maganud ja hommikul parajal määral söönud, oled oluliselt keskendumisvõimelisem kui unise ja näljasena.

Eksam: rahu, ainult rahu!

- Mine aegsasti kohale – kui oled hilinemas, ajab juba see üksi endast välja, rääkimata eksamiärevusest.

- Säilita eksamiruumis külma närvi: vaata rahulikult kogu eksamimaterjal üle, mõtle läbi, kui palju on aega ja kui palju mingile osale saad kulutada. Sageli on parem alustada lihtsamatest ülesannetest, et ülejääv aeg jagada raskemate vahel.

- Ära mõtle sellele, kui hull oleks läbi kukkuda – nii ajad ise ennast närvi ja see ei aita edukale eksamisooritusele kuidagi kaasa. Lõppude lõpuks on see ainult üks eksam, isegi kui peaksid läbi kukkuma, ei jää elu seisma – eksami saab uuesti teha.

- Kui eksamikorraldus seda ei keela, võta kaasa veepudel ja tahvlike šokolaadi.

- Kui tunned, et lähed närvi, hinga mõned korrad sügavalt sisse-välja ja katsu keha lõdvestada. Korrasta hingamine ja lase keha lõdvaks (õlad alla), sellega saad ka käte värisemist vähendada.

Artikkel ilmus esmakordselt 10. märtsil 2015. aastal Kooli ABC-s.