Ilukultus ajamasinas - kuhu noorusekultus meid viib? (5)

Tööturul pole keegi asendamatu, seetõttu üritavad paljud end hoida nii noorena, kui saab. Tänu noorusekultusele õitseb ilutööstus üha eredamalt ja iga aastaga kerkivad esile aina võimsamad meetodid ja tehnikad, mis lubavad noorusliku välimuse kalli raha eest tagasi tuua. Kuid kellele need lubadused lõivu maksavad?

Hormoonide möll

Uus elujärk toob uut valgust – sisult võid ju küps olla, kuid küps nahk on hoopis teine asi. Vanusega on hormoonide olukord paraku muutunud ja sellega seoses ka nahk. Stressi ja keskkonna mõjude tõttu võimutsevad vabad radikaalid kiirendavad protsessi veelgi. Millal meie laiuskraadil naha vananemine põhihoo sisse saab ja kuidas see välja näeb? “Minu üle keskea kliendid, kes satuvad siia esimest korda, on hästi kareda nahaga – see on üks vananemise märke,” lausub Cidesco kosmeetik ja koolitaja Marite Talbre. “Hormoonitase läheb sedavõrd alla, et nahk võib kardinaalselt muutuda – kuumab, on kuiv ja rikutud mikroflooraga. Selline nahk on tegelikult katki, tema loomulik kaitsekiht, nn happevaip, on kadunud. Midagi tuleb ruttu ette võtta,” ütleb Marite Talbre.

Kosmeetiku sõnul on vananemismärkidega kliendid enamasti neljakümne ringis. Kas ongi nii, et hüvasti, kuldne noorus!? Kosmeetik rahustab: “Arvatakse, et kui sa oled 40+, siis lähebki nahk kortsu ja vanaks ja kogu lugu. Aga tegelikult on praegusel ajal võimalus teha mida iganes.

Kindlasti tuleb naha eest õigesti hoolt kanda, kui see on punetav, ärritunud ja esineb kuperoosat või pigmendilaike. Nahk läheb kortsu ju meil kõigil. Kellel on õhem nahk, sellel varem. Mina pooldan seda lähenemist, mille järgi naha noorendamine on nagu naha tervendamine. Me ravime ju ka seestpoolt.”

Vanad head väärtused

Photoshopis veatuks silutud reklaamnäod ja kaunid pakendid ahvatlevad ostma hoolimata krõbedast hinnast. Isegi kui mõistus ütleb, et see on illusioon, tahaks ikkagi väliselt samastuda mõne reklaamis poseeriva väljapaistva iludusega, kes pole sugugi oma esimeses nooruses, kuid teeb silmad ette nii mõnelegi paarkümmend aastat nooremale.

Üha sagedamini kostab siiski ka arvamusi, et lihtne kreem apteegist on samaväärne mitmekordselt kallimaga, kui ta ainult sisaldab õiget toimeainet, millena tavaliselt nimetatakse retinooli. Mida arvata? Marite Talbre arutleb: “Kallis toode või odav toode, mis see üldse on? Neil võib olla väga suur hinnavahe, aga arvan, et toode võiks pigem olla odav ja konkreetsete toimeainetega. Mõne hästi kalli toote etiketilt ei saagi aru, mis toimeaineid see üldse sisaldab, kui kirjas on näiteks RE212 või PK314. On ju ikkagi võimalus, et tootjad teatud toimeaineid ei avalda, vaid hoiavad saladuses.

Igapäevane vale ja tõde

Olen aastaid tegelenud dermakosmeetikaga ja tean, et tooted toimivad reaalselt, kui nende sees on näiteks salitsüülhape, teepuuõli või glütserool. Eelkõige lähtun aga kliendi nahaseisundist ja tema vajadustest,” sõnab kosmeetik. Ja mis puudutab retinooli, siis selle kohta ütleb ta, et paljudele, kes pöörduvad mõne probleemiga – olgu selleks siis vananemine – nahaarsti poole, soovitatakse tõepoolest minna apteeki ja osta retinoolikreem. “Kumba nüüd usud – kas arstide juttu, et retinool parandab naharakkude tööd ja nahatekstuuri ning võtab punetuse ära, või lähed ja ostad mõne eksootilise seeneekstraktiga tehtud toote, mille kohta on kirjas, et see silub kortsud kolme päevaga?” küsib Marite. Niisiis jäägu igaühele tema valik, kuid rahustav on teada, et ka odavamad alternatiivid teevad oma tööd korralikult.

Viimane muidugi ei tähenda, et “vana hea” tähendab sajandite kaupa samas vaimus jätkamist. Aja jooksul on nii mõnedki arusaamad meie igapäevasest nahahooldusest muutunud, aga ometi ei taheta neist kuidagi loobuda. “Väga paljud kahjustused on tekitatudki elu jooksul ise.

Päikese käes on hästi lihtne kahjustada naha loomulikku kaitsebarjääri ehk happevaipa.

Kui nahk vananeb, siis aeglustuvad kõik funktsioonid, ja seda peaks ennetama. Neil klientidel, kes kosmeetiku juures käivad, on nahk kogu aeg kontrolli all ja niisutatud.”

Küsimusele, mida kõige rohkem kodus valesti tehakse, vastab kosmeetik lihtsalt: “Hooldamatus ja ülehooldamine.” Esimesel juhul on vannituba toodetega üle ujutatud, kuid tegudest on asi kaugel. “Kui tahad, et nahk oleks värske, siis tuleks näopinda kaks korda nädalas koorida. Sellest, kui 30 päeva jooksul teed salongihoolduse, aga ei suuda seda hooldada ülejäänud 29 päeva, jääb väheks,” sõnab kosmeetik. Samamoodi esineb ülehooldamist, mille korral u hoolimata tõhusate toimeainete rohkusest ei reageeri nahk neile sugugi.

Sageli hooldatakse üle just probleemne nahk, näiteks täiskasvanute akne korral, mida esineb tihti pärast rasedust. “Inimene näeb, et on probleem, koorib nahka, pooridest tuleb võib-olla vaid koevedelik välja, mis läheb üle näo laiali, nii et nakatuvad ka teised näopiirkonnad. Lisaks on probleemse naha kuivatamine tihti liiga agressiivne, rasueritus kaob ja sama juhtub ka happevaibaga. Nahk on lõtvunud ja vajub ära,” selgitab kosmeetik Marite Talbre.

Ahaa-efekt

Elementaarse nahahoolduse alla käib ka koorimine nõrkade AHA-hapetega. Muidugi, üksnes happega ei peaks asi piirduma, toimet täiendab korralikult niisutav mask, kreem ja miks mitte ka seerum, mille koostisosad imenduvad sügavuti nahka ja loovad aktiivsete toimeainete varu. “Vananedes nahk pealt pakseneb, aga alumised kihid õhenevad. Rasvakiht hoiab naha ilusa vetruvana, aga aastatega see kaob. Mida vanem nahk, seda raskem on toimeaineid läbi naha saada. Peab kasutama selliseid tooteid, mis imenduvad läbi naha sügavamale.”

Naha pealispinna tasakaal on igal juhul väga tähtis. “Kergelt happeline pH-tase naha välispinnal aitab vältida haigust tekitavate bakterite sissetungi ja paljunemist. Happeline pH-tase stabiliseerib naha sarvkihil olevate rasvainete struktuuri, kaitstes nahka liigse kuivamise eest. Naha pH-taseme kahjustamine rikub happelise kaitsekihi kaitsvaid omadusi ja nõrgestab naha loomulikku vastupanuvõimet,” sõnab kosmeetik. Nii kasutataksegi dermakosmeetikas juhul, kui nahk on väheke plindris, teatud pH-tasemega happeid.

Tihti arvatakse, et hapetega koori-mine teeb naha veelgi punasemaks, kuigi tegelikult võtab see hoopis nahapunetuse ära.

Segadust külvab asjaolu, et keemilised koorijad on väga erineva kangusega. AHA-happed liigituvad samuti keemiliste koorijate alla, kuid happeprotsent on tunduvalt madalam kui 15 või 20. Alati tuleks protseduuri tegema minnes enne uurida, mida kasutatakse ja millised on võimalikud kõrvaltoimed.

Inimene pole kala

Paljulubavad tunduvad ka aparaadid, mida pakutakse välja koduseks ilutöötluseks. Kas tõesti saab veatu naha endale lihvida dermabrasiooni või masinate abil, mida leiad kodu-elektroonika osakonnast hambaharjade ja lokitangide kõrvalt? Kosmeetik möönab, et need on näonahale hästi karmid, ehkki neist räägitakse vähe. Igal nahal on muidugi omad vajadused, millest lähtuda, ja igaks juhuks tasub enne dermatoloogi või kosmeetikuga nõu pidada.

Vähe, harva ja õigesse kohta!

Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid, maatriksikandjad, biorevitalisatsioon, nanokosmeetika… neile sõnaühendeile võõrsõnade leksikon juba naljalt seletust ei anna. Ometi kuuluvad need kosmeetikute ja dermatoloogide igapäeva juba viimased paar aastat. Teema on ääretult lai ja mitut traktaati väärt, kuid piirdugem mõningate populaarsemate märksõnadega. Ent alati enne mõne invasiivse meetodi kasuks otsustamist tuleb end põhjalikult kurssi viia.

Üks levinumaid tehnikaid on eelmise sajandi keskpaigas Prantsusmaalt alguse saanud mesoteraapia. Doktor Michel Pistorilt on pärit mesoteraapia juhtmõte “vähe, harva ja õigesse kohta”. Süstla või nõela abil viiakse nahka üliväikeses koguses hüaluroonhapet või mõnda muud preparaati, nagu peptiide või kasvufaktoreid. Abi antakse nii vinnide, rosaatsea, alopeetsia, naha vananemise, teatud tüüpi armide kui ka pigmendihäirete korral. Peale klassikalise nõela ja süstla viiakse preparaadikokteile nahka ka ultraheli, ionofreesi, sonofreesi, vaakumteraapia, krüoteraapia või elektroporatsiooni teel.

Ilu-ulme

Popiks on saanud dermarollerid – mikronõel-rullikuga tekitatakse pealmisele nahakihile mikrovigastused, et vallandada paranemisprotsessid ning sellega kollageeni taasmoodustumine. Ka selle teema puhul kostab nii valje poolt- kui ka vastuhääli, viimaste argumendid ulatuvad valust ja süstimisjälgedest allergiateni välja. Vastaste sõnul pole ravimkokteilide lokaalsel kasutamisel nende efektiivsus tõestatud, sest püsiv toimeefekt tähendaks terapeutiliste annuste kogunemist siseorganitesse.

Kosmeetik Marite Talbre räägib oma kogemusest hüaluroonhappega: “See on lihtne ja kerge ning tulemust on tunda ja näha kohe. Eriti, kui enne on tehtud füüsilist trenni, nii et vereringe on kiirenenud. Kui siis kasutada selliseid äkilisi tooteid, annab see küll hea efekti.”

Kõrgtehnoloogia vallas, nano- kosmeetikas, kasutatakse üliväikseid aineosakesi – nanosoome. Sellest on edasi arendatud nanokompleksid, mida toodetele lisatakse. Lubatakse, et need hoiavad endas aktiivaineid ja vitamiine, kandes nood just sellesse kohta, kus neid vastavalt rakusignaalidele kõige rohkem vaja on ja kus need siis vallanduvad.

Nahas muutuvad nanosoomid kolmemõõtmelisteks, moodustades struktureeritud võresid. Toksiinid väljutatakse, nahk muutub siledamaks ja elastsemaks ning on kaitstud. Puhas ulme!

Botoxi-pidudest, kus lihaseid lõdvestav botuliintoksiin süstitakse kortsu, on ilmselt kõik kuulnud. Kuid ka botuliinteraapial on omad vastu-näidustused ja tüsistused.

See, kellele invasioon pole mingi variant, võib näonaha lõtvumise vastu paluda süstevaba lümfodrenaaži, mida kutsutakse ka liftingmassaažiks. Suur hulk võtteid lubab dermist toitainetega varustada, suurendada naha hüaluroonhappesisaldust, väljutada kudedest liigset vedelikku ja toksiine ning elavdada vereringet. Igale kliendile koostatakse individuaalne massaažiskeem.

Laser lahendab paljud vananemismured, olgu selleks või pigmendilaigud. Ka silmalaugude korrigeerimisel vahetab laser skalpelli välja. Nimelt peaksid uue põlvkonna laserid toimima nii kanavarvaste kui ka õrnas kaela- ja dekolteepiirkonnas paiknevate kortsude vastu.

Ja alati jääb võimalus teha näo-ovaalile ringlõikus, mis on küll tõhus kontuuride kohendamiseks, kuid radikaalse meetodina nõuab kõige rohkem kannatlikkust paranemisel.