Toiduuudised

Tekst ilmus esmakordselt 2010. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Kas jõhvikad on tervisele kasulikud? (3)

Robert Aps, 19. november 2015, 09:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
Lumetulekuni tasub käia jõhvikal, sest need tervist toetavad marjad aitavad vastu panna haigustele.

Vanarahvas teadis, et kuremari on põie- ja neerupõletike vastu tõhus relv. Tänapäeval on jõhvika põletikuvastased omadused saanud teadusliku kinnituse. Jõhvikamahla toime seisneb uriini happelisemaks muutmises, antibakteriaalne hipuurhape ja teised ained takistavad kolibakterite elutsemist organismis.

Põletiku vallandamiseks peavad haigustekitajad end kuseteede seintele kinnitama, kuid jõhvikates leiduvad ühendid takistavad seda. Seejärel väljuvad kolibakterid organismist loomulikul teel. 80–90% kuseteede põletikest ongi põhjustatud just kolibakterite ehk soolekepikeste tegevusest.

Kolibakterid võivad tekitada ka kõhulahtisust ja teisi ebameeldivaid seedehäireid. Jõhvikates leiduvad tanniinid muudavad kolibakterite membraane, takistavad bakteritel rakkudega kokku puutuda ja häirivad bakteritevahelist kommunikatsiooni.

Samal teemal

Reguleerivad mikroobide tegevust

Suurem osa põletikulistest haigustest saabki alguse haigustekitajate kinnitumisest inimorganismi kudedele. Jõhvikad ei mõju mitte ainult kolibakteritele, vaid reguleerivad laiemalt eri liiki mikroobide tegevust.

Mehhanism on sama, mis hoiab kolibakterite talitlust kontrolli all. Kuremarjade söömisel väheneb seedekulglas toidumürgistust ja põletikke tekitavate bakterite hulk märgatavalt. Katsed on näidanud, et samal ajal suureneb seedimist soodustavate bakterite hulk kuni 25 korda. Seega on jõhvikad tugeva probiootilise toimega ning osutuvad eriti kasulikuks pärast antibiootikumikuuri, kui on tähtis taastada sooltes normaalne mikrofloora.

Jõhvikad sisaldavad kiinahapet, mille omapära seisneb organismis muutumatuna püsimises. Kiinahape muudab uriini enne kehast väljumist veidi happelisemaks ja sellest piisab, et ära hoida kaltsiumi- ja fosfaadiühendite moodustumist lahustumatuteks kivideks.

Jõhvikate söömine aitab neeru­kivide teket vältida, sest enamik kividest koosneb just nimelt kaltsiumisooladest.

Madalam kolesteroolitase

Liigne oksüdatiivne stress võib põhjustada kiiremat vananemist, krooniliste haiguste teket ja väsimust. Antioksüdandid aitavad seda kõike vältida, takistada kasvaja arengut ja vähendada vähiravi ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Jõhvikad on antioksüdantide koguselt esirinnas, sisaldades neid viis korda rohkem kui brokoli ning ületades antioksüdantide hulga poolest ka õunu, maasikaid, apelsine ja sidruneid. Antioksüdantide sisaldust kahandavad töötlemine, pikk hoiustamisperiood ja kuumutamine.

Jõhvikas on vähe kaloreid ja süsivesikuid ning ohtralt kiudaineid. 50 grammis marjades on napilt üle 20 kalori! Jõhvikatest saab inimene vajaliku koguse K-vitamiini, et säilitada luukoe loomulik tihedus ja tugevus.

Lisaks vajab inimene K-vitamiini neerude normaalseks talitluseks.

Külmal ja märjal ajal aitab jõhvikas võidelda külmetushaigustega, sest sisaldab ohtralt organismi tugevdavat C-vitamiini. C-vitamiini leidub ka omamaistes kartulites, aga nendes väheneb selle sisaldus märtsikuuks tervelt viis korda. Siis tulevadki appi külmutatud jõhvikad.

Jõhvikate kasulike omadustega ollakse enamasti kursis, kuid nende haput maitset ei pruugi kõik ühtemoodi taluda. Müügil on jõhvikatooteid, mis maitsevad meeldivamalt, ent nende valmistamisel on tihti kasutatud suures koguses suhkrut. Kuivatatud jõhvikad võivad varjata enda koostises samuti suurt hulka liigseid süsivesikuid.

Jõhvikaid, nendest valmistatud mahla ja teisi saadusi ei soovitata tarbida koos varfariini ega muude verd vedeldavate ravimitega. Suurbritannias on avalikkuse ette jõudnud mitmeid juhtumeid, kus varfariini ja jõhvikamahla koostoimel tekkisid patsientidel rasked sisemised verejooksud.

Korjamine ja säilitamine

Marju võib soodesse ja rabametsadesse otsima minna septembrist lumetulekuni. Jõhvikaid on kõige kasulikum korjata oktoobris, sest pooltoorena korjatud marjade toiteväärtus on väike. Korjatud marjad seisavad hästi keedetud külmas vees või külmutatult.

Jõhvikas toitudes

Jõhvikate eripärast maitset saab tasakaalustada apelsini, õuna, ananassi või pirniga. Marjade hapukust on võimalik kavalalt ära kasutada toorsalatites, asendades sidrunimahla ja äädika hoopis värskete jõhvikatega või nendest pressitud mahlaga. Kuivatatud sügismarjad lisavad särtsu müslile või kaerahelbepudrule.

Marjaüllatuse smuuti

50 ml jõhvikamahla
50 ml õunamahla
175 g külmutatud marjasegu
125 g vähese rasvasisaldusega jogurtit (maitsestamata või maasikamaitselist)

Võta appi köögikombain või saumikser. Kõigepealt kalla kokku mahlad, seejärel lisa jogurt ja kõige viimaks marjasegu. Mikserda täisvõimsusel 20–30 sekundit. Magusama maitse jaoks võid lisada mett või vahtrasiirupit.

Apelsini-jõhvikaküpsised

220 g väiksemaks lõigatud jõhvikaid
225 g võid
180 g valget suhkrut
110 g pruuni suhkrut
310 g nisujahu
1 muna
1 tl apelsinikoort
2 sl apelsinimahla
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
60 g tükeldatud Kreeka pähkleid (soovi korral)

Katteks:
190 g tuhksuhkrut
0,5 tl apelsinikoort
3 sl apelsinimahla

Soojenda ahi 190 kraadini. Sega suures kausis või, valge ja pruun suhkur ühtlaseks massiks. Lisa muna, apelsinikoor ja -mahl ning sega korralikult läbi. Seejärel vala apelsinisegusse jahu, küpsetuspulber ja sool. Lõpuks vala tainasse jõhvikad ja soovi korral ka Kreeka pähklid. Sega tainast marjade ühtlase jaotumiseni. Aseta tainas supilusika abil küpsetusalusele või küpsisevormidesse. Küpsised peaksid alusel olema vähemalt 4–5sentimeetriste vahedega.

Küpseta 12–15 minutit, kuni ääred on kuldseks värvunud. Eemalda küpsised aluselt ja aseta taldrikule jahtuma. Väikeses kausis sega omavahel ühtlaseks apelsinikoor, -mahl ja tuhksuhkur. Vala segu jahtunud küpsistele ja lase seista kuni tahkumiseni.