Pool diabeetikutest ei tea oma haigusest (1)

Tänavuse diabeedipäeva keskmes on tervislik toitumine. "Diabeetiku toitumine ei erine tegelikult tervislikult toituva inimese omast. Tegu on tasakaalustatud toiduvalikuga, mis sobib igale inimesele. See sisaldab õiges vahekorras süsivesikuid, rasvu, valke, aga ka vitamiine, mikroelemente ja kiudaineid. Seejuures ei tohi unustada energiavajaduse hindamist," selgitas Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

"Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille korral ei pruugi alguses sümptomeid esineda, ning nii ei tea umbes pool diabeetikutest, et neil on see haigus. Samal ajal võib kõrge veresuhkru tase kahjustada südant ja veresooni, silmi, neere, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel suurem infektsioonide tekke risk. Kui haigus varakult avastada, on seda võimalik kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida," rääkis Tammer-Jäätes.

Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist aegsasti avastada, on hoida veresuhkru tasemel silm peal. "Eriti peaksid veresuhkru taset laskma mõõta kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40 aasta. Samuti võiksid veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesteroolitase. Tähtis on ka pärilikkus: risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Lisaks tasub veresuhkru taset jälgida naistel, kel on esinenud rasedusaegne diabeet," tõi Tammer-Jäätes välja.

Mullu käis diabeedipäeval veresuhkru taset mõõtmas 2579 inimest, nende seas 62 last. Noorim osaleja oli 2- ja vanim 97-aastane. Normist kõrgem veresuhkru tase avastati 3,5 protsendil kontrollitutest.