9 ainevahetushormooni - miks nii palju? (2)

Kaalulangetamisel tuleks rohkem tähelepanu suunata just hormoonidele ja ainevahetusele, mitte aga kaalunäidule. Kui hormoonide tasakaal on paigas, püsivad kehakaal ja tervis korras ning tuju hea.

INSULIIN

Söömise ajal pumpab kõhunääre verre insuliini. Selle hormooni ülesanne on varustada rakke, toota toidus leiduvast suhkrust rakkudele energiat. Igas rakus on insuliiniretseptorid, mis võtavad veres leiduva suhkrukoguse töötlemiseks vastu. Seega määrab insuliini toime veresuhkru taseme ehk glükoosi ainevahetuse.

Rohke maiustamine ja kergesti imenduvate süsivesikute rikas toit ning pidev söögikordade vahel näksimine hoiab organismi insuliinitootlikkuse täistuuridel. See võib aga välja kurnata insuliiniretseptorite reageerimismehhanismi.

Et seda ei juhtuks, peab igapäevamenüü sisaldama täisteratooteid, aed- ja puuvilju, kvaliteetseid rasvu ja proteiinirikkaid toiduaineid. Vältida tuleks kunstlikke magusaineid, sest need võivad organismi insuliinitootmise segamini ajada.

Küllaldane liikumine aitab lihastel toidust saadud suhkrut energiaks muuta.

KORTISOOL

Neerupealiste toodetav kortisool on tuntud ka stressihormoonina. Õige kogus seda hormooni on organismi toimimiseks väga oluline, kuid liigne kortisool aeglustab ainevahetust, tõstab vererõhku ja tõhustab insuliinitootmist. Krooniline kortisooliliig soodustab rasvumist ja vistseraalrasva moodustumist eelkõige vöökohale.

Et kortisoolitase ei tõuseks, on oluline õppida stressi maandama või selle tekkepõhjusi vähendama. Selleks tuleb enesele selgeks teha, mis täpselt stressi esile kutsub. Peale tööstressi ja emotsionaalsete pingete on organismi stressiallikaks toitainetevaene ja vähe energiat andev toit. Kui süüa energiavaest toitu, tõlgendab organism seda saabuva näljahädana ning aeglustab seetõttu kortisooli abil ainevahetust.

Seetõttu on oluline süüa toitaineterikast ja mitmekesist toitu ning pidada kinni toidukordadest. Tähtis on ka juua vett ja puhata küllaldaselt ning hoiduda kofeiini sisaldavatest turgutusainetest. Ka vähene ööuni ja aeroobsete treeningutega liialdamine võivad kortisoolitaset tõsta.

KILPNÄÄRME­HORMOONID

Iga raku ainevahetus on seotud kilpnäärmehormoonidega. On alust arvata, et üheprotsendise kilpnäärmehormoonide tootlikkuse vähenemisega kaasneb umbes kuueprotsendine ainevahetuse aeglustumine.

Kilpnäärmehormoonide tootmiseks on olulised seleen ja tsink, mida leidub eriti rohkesti täisteratoodetes, päevalilleseemnetes, parapähklites ja mereandides. Merevetikad sisaldavad kilpnäärmele olulist joodi. Peale vajalike toitainete hoiab kilpnäärme tervist ka liikumine ja stressi vähendamine.

ÖSTROGEEN JA PROGESTEROON

Need kaks on naissuguhormoonid. Progesterooni osa ainevahetuses ilmneb eelkõige PMSi (premenstruaalse sündroom) puhul. Selle hormooni ülesanne on naise organism iga kuu raseduseks ette valmistada, mis eeldab ka mõningast kehakaalu tõusu. Seetõttu ainevahetus aeglustub ning tekivad magusa- ja soolasehimud. Maiustamine sel ajal suurendab aga insuliinitootmist ja aeglustab seega ainevahetust.

Maks suhtub vereringes olevasse üleliigsesse östrogeeni ja progesterooni sarnaselt organismi sattunud kahjulike ainetega ning püüab neist vabaneda. Seetõttu on oluline maksa tervist igati hoida ja seda organit kahjulike ainetega mitte koormata. Toit peaks sisaldama eelkõige proteiine (liha, kala, kaunviljad).

TESTOSTEROON JA KASVUHORMOONID

Vanemaealistel ainevahetus üldjuhul aeglustub ja selle üks põhjus on kasvuhormoonide tootlikkuse vähenemine. Ka testosteroonitaseme langus toob kaasa lihasmassi kahanemise, millega kaasneb omakorda ainevahetuse aeglustumine.

Testosterooni hulka suurendab igasugune liikumine, kuid nii testosterooni kui ka kasvuhormoonide taset mõjutab ka uneaja pikkus ja kvaliteet. Kasvuhormoone toodab organism kõige vilkamalt magamise ajal. Kui uneaega napib, on nende hormoonide tase madal.

LEPTIIN JA GRELIIN

Neid kaht hormooni tuntakse näljahormoonidena. Leptiin, mis annab organismile märku küllastumisest, valmib rasvarakkudes ning akumuleeritakse suuremalt jaolt aju hüpotaa­lamuses. Sealtkaudu mõjutab leptiin näljatunnet, kehatemperatuuri ja toitainete omastamise tõhusust. Leptiin stimuleerib ka maksas ja lihastes toimuvat rasvade ainevahetust.

Kui leptiin ohjeldab näljatunnet, siis greliin lisab seda. Osa uuringuid on näidanud, et see hormoon nõrgestab insuliinitundlikkust. Seetõttu võib öelda, et greliinil on tähtis roll suhkru ainevahetuses. Samas halvendab kõrge greliinitase rasvade ainevahetust ning loob pinnase rasvade ladestumiseks organismi.

Nende hormoonide vajalikul tasemel hoidmiseks on abi täisväärtuslikust ja mitmekesisest toidust ning liikumisest. Kusjuures süsivesikute hulga piiramine annab paremaid tulemusi kui väherasvase toidu osakaalu suurendamine. Olulised on oomega-3-rasvhappeid ja tsinki sisaldavad toidud: kala, muud mereannid, külmpressitud õlid.