Tuhandeaastane suutäis soja (13)

Taimetoitlaste seas on sojaoad aukohal, sest need sisaldavad pea sama palju valku kui sama suur kogus loomaliha. Sojavalgud on erilise väärtusega, sest nende tarbimisel võib märgata kolesteroolitaseme alanemist.

Sojas leiduvad aktiivsed isoflavoonid võivad aidata inimestel efektiivsemalt dieeti pidada. Nimelt piiravad isoflavoonid kehas rasvarakkude vohamist ja vähendavad nende suurust.

Kõige rohkem on räägitud sojavalgu südame- ja veresoonkonnahaigusi ennetavast toimest. Uuringud on näidanud, et sojatoodete tarbimine vähendab nn halva kolesterooli taset, mõningates katsetes on soja suurendanud nn hea kolesterooli ehk HDL-kolesterooli kogust veresoontes.

Sojavalk vähendab vereliblede kleepuvust, seda põhjustavad arvatavasti oomega-3-rasvhapped. Sojaubades leidub teatud sfingolipiidi (rasva tüüp, mis inimkehas talletub peamiselt närvirakkudes), mis on laborikatsetes näidanud soolevähi arengut pidurdavaid omadusi.

Aasias esineb lääneriikidega võrreldes vähem eesnäärmevähki ning teadlased on seda põhjendanud sojatoodete suurema tarbimisega. Kindlaks on tehtud soja tarbimise mõju emakakehavähi arengule.

Sojaoad on suurepärased molübdeeni ja trüptofaani allikad. Esimene neist on inimesele vajalik mineraalaine, mida leidub muu hulgas hambaemailis, kus ta toimib võimaliku lagunemise vastu. Trüptofaan kuulub asendamatute aminohapete hulka. Viimasel aastakümnel on see muutunud populaarseks toidulisandiks, sest tõstab serotoniini (rahustav, nn õnnehormoon) ja melatoniini (und soodustav hormoon) taset organismis.

Väldi ohte!

Poleemikat on esile kutsunud geneetiliselt muundatud sojaubade kasvatamine. Geneetiliselt muudetud organisme (GMOsid) vältivad inimesed peaksid valima sojaprodukte, mis kannavad orgaanilise kasvatuse märgistust.

Sojaoad sisaldavad oksalaate. Need on looduslikult esinevad ained, mille suuremad kogused võivad organismi vedelikes kristalliseeruda. Seetõttu on krooniliste sapipõie- ja neeruprobleemide korral soovitatav sojaubade tarbimisest hoiduda. Sojauba on levinud allergeen, mistõttu on ebameeldivate kõrvalnähtude korral arukas allergoloogi vastuvõtule minna.

Kui sojaallergiat pole, on soja aga kiiduväärt lisa toidulauale. Laktoositalumatuse korral sobib sojajook tavalise lehmapiima asendajaks nii joogipoolisena kui ka magustoitude koostisosana. Sojajahu sobib küpsetamiseks neile, kes hädas gluteenitalumatusega.

Tofu: kõva või pehme

Taimetoitlaste lemmikuks on kujunenud toorjuustu meenutav tofu. Tofu valmistamisel kasutatakse sojaube, vett ja tardainet, mille kooslusel tekibki valgurikas sojatoode. Tofu meenutab pealtnäha ilmetut juustu ning lähemal uurimisel selgub, et juust on ka oma maitse minetanud. Tofu trump peitubki maitsetuses, sest toode omastab kergelt teiste toiduainete aroomi ja mekki.

Kõva tofu on enim levinud ja seda kasutatakse roogades, mille valmimisel on toful vaja oma kuju säilitada. Oma konsistentsi tõttu sobib kõva tofu grillimiseks ja praadimiseks. Pehme ehk siidine tofu (silken tofu) kuulub oma kreemja teks­tuuri poolest salatikastmete, magustoitude ja isegi smuutide koostisesse. Eestis on poelettidele välja pandud lai valik tofust valmistatud tooteid, mida on juba töödeldud ja maitsestatud.

Tofule leidub köögis palju kasutusalasid. Praetud tofut võib lisada pastale ja aurutatud köögiviljadele, garneerides rooga tomatikastme ja Parmesani juustuga. Ahjus küpsetatud tofu täiendab tervislikku einet suurepäraselt koos pruuni riisi, hautatud kabatšoki ja värske segasalatiga. Suvise suutäie jaoks keera lavaši vahele praetud tofukuubikud, pruunistatud köögiviljad ja salsakaste.