Toiduuudised

Süda ja toitumine: Eesti inimese kirstunaelad on sool, suhkur ja loomne rasv (8)

Kersti Eero, 11. september 2015 09:25
PEA PIIRI: Keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Kuigi portaali toitumine.ee andmetel vajab täiskasvanud inimene ööpäevas 2,5–6 g soola, sööb keskmine eurooplane päevas ära 10–15 g soola. Triiki täis teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g. Foto: PantherMedia / Scanpix
"Vahel võib kõrgenenud kolesterool olla pärilik, aga üldjuhul seostub see ikka ülekaalu ja suure vööümbermõõduga," ütleb kardioloog Margus Viigimaa kõrgest kolesteroolist rääkides. See tähendab, et enamikul inimestest piisab normaalse kolesteroolitaseme taastamiseks dieedist ja trennist.

Kehakaalu tõus ei tähenda siiski veel tingimata kolesteroolitaseme tõusu – erinevate uuringute andmetel on see ülekaalulistel inimestel soovituslikust ainult natukene kõrgem. "Nagu saledal inimesel võib kolesterool väga kõrge olla, võib väga ülekaalulisel inimesel see korras olla," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Vere kolesteroolisisaldus sõltub väga palju inimese geneetikast ja ainevahetusest ning kellel mingeid südamehaigusi pole, ei peaks tohtri sõnul ka kolesteroolinumbri pärast veel väga muretsema. "Hoopis olulisem on, et kolesterool ei oksüdeeruks, sest siis hakkab ta veresooni kahjustama," rõhutab kardioloog. Oküdatiivne stress on suurem suitsetajatel ja suure vaimse pingega inimestel.

Vähem soola, pikem elu

Samal teemal

Halva kolesterooli taset veres alandavad fütosteroolid, olles samas ka antioksüdandid.

Fütosteroole leidub enamikus taimedes, eriti aga roheliste ja kollaste köögiviljade seemnetes. Parimateks allikateks on mais, soja, nisu, taimsed õlid, pähklid, seesami-, kõrvitsa- ja päevalilleseemned, kinnitab veebiportaal toitumine.ee

Kuid fütosteroole võib leida ka piimatoodetes, meilgi on müügil fütosteroolidega rikastatud jogurteid ja margariine. "Fütosteroolid nagu ka punase riisi preparaadid, on jõudnud isegi Euroopa ravijuhistesse," märgib Viigimaa ja usub, et regulaarsel tarbimisel võivad fütosteroolid vähendada kolesteroolitaset ca 10 protsenti ja punase riisi preparaadid isegi veidi rohkem.

"Antioksüdante leidub puu- ja köögiviljades, aga ka näiteks rohelises tees," kinnitab Viigimaa, et roheline tee ja kalatoidud ongi jaapanlaste pikaealisuse aluseks. Samas Põhja-Jaapanis on soola tarbimine väga suur ja kõrgenenud vererõhk koos oma põhitüsistuse ajuinsuldiga on seal lausa rahvuslik tragöödia.

"Südame-veresoonkonna haiguste seisukohalt on oluline, et inimene ei sööks liiga palju loomseid rasvu, suhkrut ja soola," teab kardioloog, et just viimane on Eestis suureks mureks.

Kuigi üldiselt on taimetoitlastel kolesteroolitasemed madalamad, ei pea Viigimaa loomset rasva neist kolmest tervisele kõige kahjustavamaks. "Aga inimesed kardavad kõige rohkem just loomseid rasvu. Kui näiteks jogurtipakile on kirjutatud, et see on dieetjogurt, kus kolesterooli peaaegu polegi, siis inimene arvab, et see on väga tervislik toode.Lähemalt vaadates võib selguda, et see sisaldab sama palju kaloreid kui rasvane jogurt, sest seal on tohutult palju süsivesikuid," tõdeb tohter, et sellele ei oska inimene tähelepanu pöörata. Samas on viimase saja aastaga arenenud riikides suhkru tarbimine kümnekordistunud. Meeletu magusasöömine viib aga teise tüübi diabeedini, kahjustab väga erinevate mehhanismidega veresooni, südant, aju ja neerusid ehk ühesõnaga – viib surmavate haigusteni.

"Soomes on soola tarbimine 35 aastaga kaks korda vähenenud - varasema 16 grammi asemel kulub nüüd päevas 8 grammi – ja arvatakse, et paljuski just tänu sellele on see suremuse langus saavutatud. Samuti on vähenenud vere kolesteroolitase ca 1 mmol/l. Eestit külastavad kolleegid on alati tähelepanu juhtinud, et meie toidud on väga soolased ja ka rasvased," märgib kardiloog.

Kuigi soovitus soola söömist piirata on paljudele inimestele nagu hane selga vesi, näitavad epidemioloogilised andmed, et neil, kes rohkem soola söövad, on ka kõrgem vererõhk; samuti esineb neil ka tunduvalt sagedamini ajuinsulte ja südamepuudulikkust.

Samas ei saa märkimata jätta, et kui endistes Nõukogude Liidu riikides püsib suremus südame-veresoonkonna haigustesse samal tasemel või kasvab siis Eestis - erinevalt teistest – suremus langeb.

Süüdi mitte muutused ainevahetuses

Aastatega organismi energiakulu väheneb ja inimesed kipuvad kaalus juurde võtma. Ka vere kolesteroolisisaldus kipub tõusma, kuid Viigimaa sõnul pole seegi seotud mitte muutustega toitumisharjumustes, vaid ainevahetuses. "Umbes 70% kolesteroolist sünteesitakse maksas, seda on organismil ainevahetuses vaja," märgib ta ja lisab, et vanusest tingitud kolesteroolitõus ei ole siiski kuigi suur.

Enamikul neist, kelle kolesteroolisisaldus on tõusnud paarkümmend protsenti ehk umbes 6 mmol/l, piisab tervislikust eluviisist, et see number jälle normi saada.

Seejuures ei tohi dieedi kõrval unustada ka liikumist, rõhutab kardioloog, teades samas, kui mugav kipub inimene olema. "Kui pärast mingit maratoni keegi saab vedeliku kaotusest infarkti, siis inimene ohkab kergendatult, et ta ei pea ka nüüd iga päev 30 minutit jalutama. Ja loeb rõõmuga artikleid, et sööge rasvast palju jõuate, see on tervisele kasulik. Ta otsib sellisid infokilde, mis tema enda mugavat elustiili põhjendaks," tõdeb kardioloog Margus Viigimaa, et inimesena võib ta sellest ju aru saada, aga mitte arstina heaks kiita.

Täiskasvanud inimese soovituslik:

*üldkolesterool võiks olla kuni 5 mmol/l;

*LDL ehk nn. halb kolesterool kuni 3 mmol/l;

*HDl ehk nn. hea kolesterool vähemalt 1 mmol/l;

*triglütseriide võiks olla kuni 2 mmol/l.