Vähemalt viiendik Euroopa rahvastikust on rasvunud, pakse inimesi on arenenud Euroopa riikides aga veelgi rohkem. Eestis on meeste seas ülekaalulisi natuke rohkem (46%) kui naiste seas (43%). Rasvumine on meil nii meestel kui ka naistel 14–15% piires. Tänavapiltki näib statistikat kinnitavat – ülekaalulisi on juurde tulnud.
Imevahendid ei aita
Ülekaalulisusest ja rasvumisest põhjustatud haiguste hulk on praegu arenenud riikide üks tõsisemaid probleeme. Rasvumine ei avaldu ainult inimeste elukvaliteedi ja tervise halvenemises, vaid koormab ka nende rahakotti ja riigi tervishoiusüsteemi. Haigete inimeste hulga hüppelisest kasvust võidavad vaid vähesed – meditsiinitehnika-, biotehnoloogia- ja ravimitööstus.
Ülekaalul võib olla mitmeid põhjusi, näiteks sellised haigused, nagu metaboolne sündroom ehk ainevahetussündroom; geneetiline eelsoodumus; vähene liikumine ja istuv eluviis; valed toitumisharjumused, näiteks hommikusöögi ärajätmine, ülesöömine, kiirustades söömine jms; küllastunud rasvade ja süsivesikuterikas menüü; vähene puu- ja juurviljade söömine; ning liigne söömine stressi ja depressiooni maandamiseks.
Arenenud riikides on väga suureks mureks toidu üleküllus ja liigsöömine. Kui vanasti surid inimesed nälga, siis nüüd surevad nad toidu üleküllusesse. Kas pole mitte absurdne probleem?
Kaalu alandamiseks on müügil igasuguseid toidulisandeid, plaastreid ja tablette. Et aga inimene on oma loomult laisk, siis on ta hea meelega nõus proovima järjekordset imepilli, mis peaks kõigile sobima. Mitmed kaalulangetamise meetodid võivad aga olla ohtlikud – eriti need, mis lubavad väga kiiret kaalukaotust. Näiteks välismaised imeteed võivad teha rohkem halba kui head.
Ettevaatust paastuga!
Kui inimesel on probleeme liigsete kilodega, tuleb spetsialistide abiga põhjalikult oma elustiili analüüsida ja erilist tähelepanu peab pöörama toitumisele. Siinkohal võib välja tuua mitmeid soovitusi, mis aitavad inimestel leida tee õige ja tasakaalustatud toitumiseni. Näiteks on levinud väärarusaam, et nälgimine on kiire ja lihtne viis, kuidas kaalunumbrit alandada. Tegelikkuses mõjub nälgimine laastavalt füüsilisele tervisele ja vaimsele heaolule.
Nädalas võib küll ühe päeva täiesti söömata olla, kuid seejuures on oluline siiski kätte saada päevane vedelikuvajadus, milleks on 1,5-2 liitrit. Pikem kui ühepäevane paastumine peab käima teadliku ja hea spetsialisti järelevalve all.
Nälgimine pole efektiivne kaalulangetamise meetod eelkõige sellepärast, et nälgiva inimese rasvarakud saadavad ajusse söömissignaale, mis tekitavad veelgi suurema söögiisu ja söömistungi. Tulemuseks on ülesöömine ja veelgi suurem kaalutõus. Lihtsustatult selgitades: organism kuulab alati oma peremeest. Kui peremees annab organismile kütust (toitu), on see nõus rasva üle viima veeks ja kaal hakkab langema. Kui peremees organismile kütust ei anna (ehk inimene nälgib), lõpetab organismi kaitsemehhanism rasva üleviimise veeks ja kaal ei lange.
Vee joomine on väga oluline. Hommikul tuleks enne sööki juua kindlasti klaas või isegi kaks sooja vett – see puhastab ja aitab ka kaalu vähendada. Ühtlasi soodustab veejoomine soole limaskesta, maksa ja rasvadesse koondunud jääkainete väljaviimist ning leevendab samuti kõhukinnisust. Liigne veejoomine pole samuti kasulik ning vesi peab olema kvaliteetne – magusad poeveed ei sobi. Peale selle tuleks toidus minimeerida soola kasutamist.
Kindel toitumismudel
Liigsöömise vastu aitab järgmine toitumise mudel: süüa iga 3-4 tunni järel ning toidu hulk peaks olema 250–350 grammi. Muidugi sõltub palju ka indiviidist ja tema soost, kehakaalust, füüsilise töö ja liikumise osakaalust jne. Suurekaalulistel on alguses raske sellise mudeliga harjuda, kuid reeglina harjuvad nad siiski kiiresti. Inimene ei tohiks näljane olla üle 20 minuti. Seetõttu soovitan alati kaasas kanda tervislikku näljakustutajat, näiteks pähkleid, kuivatatud marju, õunu jms.
Toiduvalikuid tehes tuleks kiirtoidust ehk rämpstoidust alatiseks loobuda. Samuti ei tohiks menüüs olla liiga palju süsivesikuid, sest selline toit aitab kaasa diabeedi tekkele. Teatud toidulisandid ja lisaained, nagu magusained sukraloos (mida Eestis müüakse Splenda nime all, E955) ja aspartaam (E951) või maitsetugevdaja naatriumvesinikglutamaat (E621), võivad samuti ülekaalulisust põhjustada. Vältida tuleks liigset fruktoosigi, mida leidub peale puuviljade mahlades ja glükoosisiirupis (ehk maisisiirup, mida kasutatakse palju valmistoitudes) ning tavaline suhkurgi koosneb suures osas fruktoosist. Eelkõige poiste menüüs peaks olema vähe sojatoite, sest need sisaldavad palju fütoöstrogeene, mis võib poistel soodustada ülekaalulisust.
Kui inimest vaevab stress või depressioon, ei tohiks lohutust otsida söömisest, vaid leida ülesöömisele mõni muu emotsioone maandav alternatiiv.
Artiklis "Paksude paradiis" toodud soovitus paksud inimesed vanglatesse paigutada ei ole päris õige. Ka nüüdisaja vanglates maksumaksja raha eest pakutav toit peaks olema tasakaalustatud ja ma ei soovitaks mitte kellelgi oma ülekaalulisust vanglarežiimiga ravima asuda.
Oluline on, et enne, kui hakata nõudma abi ja toetust riigilt, peab inimene kõigepealt mõistma ja analüüsima, miks tal on ülekaalulisus tekkinud ja proovima sellega ise toime tulla, ja alles siis hakkama otsima abi riigi pakutavatest teenustest. Kõige tähtsam on ikka iga inimese soov aidata iseennast!
Kommentaarid