Kogu tõde seedimise kohta: 10 korisevat küsimust saavad vastuse (3)

1. Millest tulevad hädad seedimisega ja miks on seedimine liiga aeglane või kiire? Probleeme võib olla nii süsivesikute, rasvade kui ka valkude seedimisega.

Rasvade seedimisest võtavad osa sapipõis ja maks. Sapp aitab rasvu lõhustada ja nii toitaineid paremini omastada. Kui sapipõis ei tööta hästi, võib see kaasa tuua seedimishädad ja kõhukinnisuse.

Süsivesikute ja valkude seedimisest võtab rohkem osa kõhunääre. Kui sööme magusat, siis on vaja insuliini, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliini tootmine aga aeglustub, kui inimene pole söönud.

Kõige rohkem probleeme tekib aga valgu seedimisel, sest selleks läheb vaja spetsiaalseid ensüüme, et organism tuleks toime piimavalgu, teraviljavalgu ja loomsete valkude omastamisega. Kui inimesel on neid ensüüme vähe, tekib seedimisel palju gaase.

Öeldakse, et kaunviljad on väga kasulikud, aga osal inimestest põhjustavad need tihti gaase. Ka täisteraleib ja must leib on kasulikud, aga kui inimene sööb natuke rohkem, kui ta on võimeline seedima – juhul, kui ensüüme napib –, tekib varjatud gluteenitalumatus. Kui selline inimene sööb leiba väga vähe, ei juhtu midagi, aga kui ta sööb n-ö üle oma võimete, tekivad probleemid.

Piimavalgu seedimisega on sama lugu. Esineda võib ka kombineeritud probleem – nii laktoosi- kui ka piimavalgu talumatus. Laktoositalumatuse korral tekib tavaliselt kõhulahtisus, aga valkude seedimatuse korral võib kõht hoopis kinni olla.

2. Milline toit on raskesti seeditav? Liha tahab alati pikemalt seedida kui näiteks kala – vähemalt kaks korda kauem, vahel veelgi pikemalt.

Sageli arvatakse, et kui inimene sööb väga palju toorsalateid ning värskeid köögi- ja puuvilju, käib ta kõht väga hästi läbi. Toortoiduga võivad aga kaasneda väga tugevad kõhugaasid. Toortoitu on natuke raskem seedida kui kuumutatud toitu. Päevas peame sööma umbes pool kilo köögivilju.

Tuleb jälgida, et pool sellest kogusest oleks töödeldud – kas keedetud või hautatud või aurutatud. Mida rohkem on seedehäireid ja kõhugaase, seda vähem võib süüa toortoitu. Loobuda tuleks niisugusel juhul suurtest salatikogustest, sest gaase peaks vältima.

3. Kui kaua normaalne seedimisprotsess kulgeb? Kui sööme aeglaselt ja närime korralikult, siis valmistab juba sülg seedimist ette. Söögitorus seedimist ei toimu, see on lihtsalt transporditee, mis ühendab suud ja magu. Maos hakkavad tööle maohapped, mis omakorda aitavad toitu seedimiseks ette valmistada.

Teatud toiduained seedivad koos kiiremini, teised jälle aeglasemalt. Kui näiteks sööme liha ja köögivilju koos, kiirendab see seedimist. Aga kui lisame sinna juurde toiduained, mille koostises on tärklis ja jahu, pikendab see seedeprotsessi. Nii et maos võib toit olla neli kuni kaheksa tundi. Oleneb sellest, mida me söönud oleme.

4. Kas vanus mängib seedimisel mingit rolli? Mida vanem inimene, seda aeglasem seedimine. Aastatega ensüümide kontsentratsioon lihtsalt väheneb. Näiteks kui inimesel on pärilik laktoositalumatus, siis lapsena ja noores eas ei pruugi see avalduda ning inimene saab piimatooteid teatud koguses süüa, vananedes aga enam mitte. Isegi keefir ja jogurt tekitavad gaase ja ebamugavust soolestikus.

Sellisel juhul ei ole vaja kohe tervet klaasi juua, vaid võib proovida juua 50 grammi korraga. Vahel ei jätku suurema koguse seedimiseks ensüüme, kuid väikest kogust seedida on võimalik.

5. Kas toit võib jääda kehasse nii kauaks, et hakkab seda mürgitama? Muidugi, näiteks tugeva kõhu- kinnisuse korral. Me võib-olla ei taju seda, mis soolestikus toimub, tunneme lihtsalt raskust, aga kõhukinnisus mõjutab kogu organismi olukorda.

Sageli on peavalu, uimasus ja jõuetus seotud sellega, et soolestikus on palju jääkaineid. Mida aeglasemalt need kehast väljuvad, seda rohkem imendub mürkaineid tagasi verre ja need mürgitavad organismi. Tihti kaebab inimene arstile pidevat peavalu, aga uurides selgub, et probleeme on seedimisega. Sapipõis ei tööta nagu vaja ja sapikanal on kinni.

Olen avastanud, et sapikivid avalduvad tihti peavaludena. Häired sapipõie töös võivad väljenduda ka tugeva kõhukinnisusena.

6. Milline on paras kogus toitu, et organism jaksaks sellega toime tulla? Pange käed rusikasse kokku – see näitab mao suurust. Kellel on suuremad käed, sellel on ka suurem magu. Aga paraku sööb inimene mitu korda rohkem ja magu on n-ö muskelorgan, mida saab venitada.

Mida rohkem inimene sööb ja toidu kõrvale joob, seda suuremaks magu venib. Ka jook venitab. Sellepärast ei soovitatagi juua söögi ajal, vaid tund enne või pärast. Ei ole vaja magu välja venitada ja maomahlu lahjendada.

Maomahla on tarvis hoida normaal-seks seedimiseks. Hommikusöök, vahepala ja lõunasöök peavad andma kaks kolmandikku toidu kaloraažist, õhtune toit ühe kolmandiku. Õhtul on organismi protsessid aeglustunud.

Kõhunääre ei suuda enam aineid aktiivselt läbi töötada ega omastada. Kolm-neli tundi enne magamaminekut ei peaks enam sööma.

7. Millega võiks seedimist kiirendada? Kõigepealt toitumisrežiim. Süüa tuleks väikestes kogustes (250–300 grammi) umbes viis korda päevas. Teiseks tuleb jälgida, et toiduained, mida inimene sööb, talle ka sobivad. Kui seedimine ja toidutalumatus põhjustavad vaevusi, siis peab teadma, millised on n-ö ohtlikud toiduained.

Võib-olla ei pea kõigist neist loobuma, aga tuleks jälgida, et neid toiduaineid ei oleks menüüs iga päev. Kui inimene sööb valgest nisujahust valmistatud toitu neli korda päevas – putru, võileiba, pannkooke, õhtul pastat –, saab jahutooteid liiga palju ja see võib põhjustada kõhukinnisust.

Toit olgu vaheldusrikas. Igal hommikul ei pea sööma neljaviljaputru, vaid ühel päeval võib süüa kaera-, siis odra-, tatra-, riisiputru jm. Samamoodi on vajalik süüa erinevat liha, kala, köögi- ja puuvilju.

Tähtis on hoiduda istuvast elustiilist. Et soolestik töötaks normaalselt, on tarvis liikuda. Kui päeva jooksul pole aega seda teha, siis enne tööd või õhtupoolikul on oluline liikuda, et peristaltika hakkaks tööle.

8. Kas vedelik ja toortoit kiirendavad seedimist? Kui seedimine on normaalne, siis rohelise söömine tõesti natuke kiirendab seedimist, sest jämesool on muskelorgan ja normaalse peristaltika ehk soolesisu edasiliikumise jaoks on vaja massi.

Sellepärast ongi vaja süüa kiudainerikast toitu. Mitte juua mahla, vaid süüa apelsini või õuna. Kiudained kiirendavad soolestiku tööd, aga nagu öeldud, ainult toortoiduga piirduda ei tohi.

Ka vesi aktiveerib natuke peristaltikat. Kõik seedimist soodustavad ravimteed kiirendavad seda samuti, kuid aeglase seedimise põhjust need ei kaota. Kui tahta oma seedimist korrastada, peab aru saama probleemi põhjustest, on see siis pärilikkus, ensüümide nappus või õige toidurežiimi puudumine. Kui pidevalt võetakse kõhulahtistit, harjub organism sellega ära. Ka raviteed võib juua näiteks kahenädalase kuurina.

9. Vanarahvas ütles, et pärast sööki tuleb leiba luusse lasta. Kas peaks puhkama ja pikutama? Et toit seediks normaalselt, on tõesti vaja anda organismile natuke rahu. Ei ole vaja kohe pärast sööki trenni tormata või füüsilist tööd teha. Aga ka lamamine ei pruugi hea olla. Kui inimesel on reflukshaigus ja ta on pikali, võib toit pärast sööki n-ö üles visata. Pärast sööki on hea lihtsalt rahulikult olla, mitte küll kohe pikali heita, aga ka mitte ringi tormata.

10. Millal tuleks minna arsti juurde nõu küsima? Kui kõhugaasid, kõhukinnisus või -lahtisus on kestnud pikemalt ja muutunud probleemiks, peab kindlasti arsti juurde minema. Iga inimese seisundit on vaja hinnata individuaalselt. Sageli on abi toidutalumatuse testist, mille alusel saab määrata personaalse dieedi. 

Tihti öeldakse, et ma söön väga tervislikult, ei söö palju ega tarvita magusat, aga ikka ei õnnestu kaalu langetada või juurde võtta. Sellisel juhul võiks mõelda toidutalumatusele. Vahel arvab inimene, et tal on väga hea seedimine – söön ja kohe lähen vetsu –, kuid tegelikult võib see viidata hoopis mõnele probleemile seedimisega.

Kindlasti ei tohiks väljaheites olla seedimata tükke ja verd.