Suured leivapätsid kaovad (7)

Tema sõnul on viimase kümne aastaga eestlaste toidueelistused palju muutunud ning kaks põhilist märksõna, mis praegu inimeste valikuid leivariiuli ees mõjutavad, on tervislikkus ja aina kiirem elutempo. Leibade puhul uurivad inimesed, et see oleks tehtud täisterajahust ja kiud­ainerikas, aga madala soola- ja suhkrusisaldusega. Väga tähtsaks peetakse veel, et leib oleks valmistatud naturaalse juuretisega ega sisaldaks E-aineid.

"Kui mingil hetkel oli trend funktsionaalsetele toodetele, siis praegu naturaalsetele," tõdeb Fazer Eesti müügidirektor Vladimir Sapožnin.

Klassikalise rukkileiva asemel ostetakse üha enam taskuleiba ja segajahudest valmistatud kukleid. Samuti lähevad suurte saia- ja leivapätside asemel üha paremini kaubaks kohapeal küpsetatud pagaritooted, nii Skandinaavias kui ka Eestis on kõvasti populaarsust kogunud kauplustes olevad küpsetuskojad. Samuti lisandväärtusega pagaritooted. "Viimasel kümnendil on enim suurenenud nõudlus leivatoodete järele, mis sisaldavad mitmesuguseid tervislikke lisandeid, näiteks seemneid, kliisid, terasid või puu- ja juurvilju," märgib Sapožnin.

"Leib ja sai ei ole enam pelgalt võileivaalused, vaid neid saab edukalt kasutada isegi isetehtud jäätistes ja tervislikes smuutides," pakuvad restorani Cru peakoka Dmitri Haljukovi sõnul saiad-leivad nii soolasteks kui magusateks katsetusteks lõputult võimalusi.