Toiduuudised

Järjest populaarsema suhkru asendaja steviaga ei maksa liialdada (1)

TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert, 26. mai 2015 11:53
SteviaFoto: PantherMedia / Scanpix
Rasvunute arv tõuseb kogu maailmas kiiresti, mistõttu oli Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) 1997.a. sunnitud rasvumise kuulutama globaalseks epideemiaks. Vähese liikumise kõrval peetakse rasvumise üheks süüdlaseks ka liigset suhkru tarbimist.

WHO on soovitanud suhkru tarbimist vähendada ja eesmärk on jõuda tasemeni, kus suhkru tarbimine moodustab 5% toiduenergiast. Teadlased on püüdnud leida looduslikku magusainet, mis ei annaks energiat ja mille maitse sarnaneks suhkruga. Kuigi Brasiilias ja Paraguais kasutati stevia lehti magustamiseks juba aastasadu, toodeti esimene tööstuslik stevia magusaine 1971. aastal Jaapanis. Kulus peaaegu pool sajandit enne kui seda lubati kasutada toidu lisaainena USA-s ja Euroopa Liidus.

Samal teemal

Alati ei pruugi kõik looduslik olla veel ohutu, seetõttu uuris WHO ekspertkomisjon 2006. aastal põhjalikult stevia glükosiidide toimet katseloomadega ja vabatahtlike inimestega teostatud katsetes ning tunnistas, et stevia ei ole tervisele kuidagi ohtlik.

Steviat lubatakse kasvatada ja tarbida paljudes maades, kuid erinevates maades on steviat käsitlev seadusandlus erinev, sealhulgas ka maksimaalsed lubatud doosid. Meil on toiduainete pakenditel stevia esitatud magusaine nime all kas numbriga E 960 vōi nimetusega stevioolglükosiidid ning Euroopa Toiduohutusameti määruse järgi võib 70 kg kaaluv inimene tarbida ohutult päevas 280 mg stevioglükosiide. Võrdluseks nii palju, et näiteks 0,5 l Nestea jäätees on 8,56 mg stevioglükotsiide.

Steviat võib kasutada paljudes toitudes ja jookides, kuid enne peab hoolikalt testima, millist preparaati kasutada ja kui palju seda lisada, kuna mõnel preparaadil võib olla tuntav kõrvalmaitse. Tuntumad steviat sisaldavad joogid ning toidud on karastusjoogid (jääteed, spordijoogid, maitsestatud veed jt.), närimiskummi, sojakaste, ketšup, kommid. Jaapanis, kus steviat on kasutatud juba üle 40 aasta, võib leida steviat ka jäätises, jogurtis, mahlajookides, konserveeritud toitudes, riisiviinas ja hambapastas.

Eestis on steviaga tooteid veel vähe, kuid loodetavasti lähitulevikus kasvab stevia kasutamine ka siin. Osa suhkrust võiks steviaga asendada näiteks jogurtites, jäätistes ja kohupiimakreemides. Kõige esimesena Eestis asus steviat kasutama Coca-Cola, asendades Nestea rohelises jäätees 30% suhkrust steviaga, praeguseks kasutatakse steviat peaaegu kõigis Nestea jääteedes ja lisaks ka Schweppes toonikutes. Stevioolglükodiide sisaldavad ka Põltsamaa õunajook ja Vichy Fresh jook.
Coca-Cola kõige kuulsam steviaga toode on aga Coca-Cola Life, mis sisaldab 37% vähem energiat (27kcal/100ml) kui klassikaline Coca-Cola. Huvitava pimekatse viis Ühendkuningriigis läbi ajakiri The Groser, kes pakkus seitsmele kaastöötajale erinevaid jooke ja kõik eelistasid Coca-Cola Life'i arvates, et tegu on klassikalise koolaga. Seega maitsevahe on olematu.

Osa suhkru asendamine stevia preparaatidega võimaldab nautida magusat maitset ja väheneb ka saadav energiahulk, kuid steviaga ei tohi liialdada. Kehakaalu alandamiseks tuleks aga üle vaadata kogu toidusedel ja suurendada kehalist koormust.