Inglise hommikusöök.
Toiduuudised
16. mai 2015, 08:00

Hommikueine Põhjamaades ja Lõuna-Euroopas erinevad kõvasti (14)

Kui Põhjamaades süüakse hommikul putru ja erineva kattega võileibu, siis Lõuna-Euroopas piirdutakse vaid saiakesega, ütleb Tallinna teeninduskooli kutseõpetaja Pirje Pärimets.

Norralased piirduvad enamasti võileibadega, katteks suitsulõhe ja keedumuna, lihalõigud, võileivamäärded, juust või moos. Juustusortidest on omapärasemad tugeva lõhna ja maitsega gammelost või pruun karamellimaitseline brunost. Laste seas on populaarsed maisihelbed, müsli või kaerahelbed piima või jogurtiga. Joogiks kohv, piim, puuviljamahl, harvem tee.

Venelased söövad putru, rukkileiba või röstsaia vorsti, singi, kala või juustuga, keedetud või praetud muna, kohupiima, hommikusöögihelbeid. Joogiks kohv või must tee. Nädalavahetustel valmistatakse ka munaputru ning pliine magusate või soolaste lisanditega.

Rootslased söövad putru. Tihti valmistatakse veega kaerahelbepuder ja serveerimisel kallatakse peale külm piim ja see puistatakse üle kaneeliga. Armastatakse ka hapendatud piimatooteid, nagu jogurt või filmjölk (vedelama konsistentsiga hapupiim), millele lisatakse müslit või hommikusöögihelbeid. Süüakse võileibu, mille aluseks röstsai või näkileib. Üheks erilisemaks leivakatteks on kindlasti aga suitsutatud tursamari tuubis. Juuakse kohvi, apelsinimahla.

Prantslaste hommikusöögiks on röstsai või baguette’iviil või või moosiga. Tuntud küpsetis croissant on pigem nädalavahetuse hommikusöök, mida pakutakse lastele ka šokolaaditäidisega. Juuakse kohvijooki café au lait, kuid ka teed, kuuma šokolaadijooki ja puuviljamahla.

Inglise hommikusöök koosneb peekonist, vorstikestest, kooreta keedetud või praetud munast ja lisanditest, nagu küpsetatud oad, praetud šampinjonid, praetud tomat, röstsai. Tuntum jook on tee, kuigi paljud joovad ka kohvi. English breakfast tea tähendab musta teed, mida juuakse piima ja suhkruga.

Lätlased söövad võileibu juustu, singi ja köögiviljadega. Tavaliselt on laual must rukkileib, kuid poest leiab ka suitsupeki, küüslaugu, sibula, pähklite ja puuviljadega leibasid. Ka pudrud, näiteks tatrapuder, on omal kohal. Põhijook on kohv ja tee.

Itaallased armastavad hommikuti juua piimaga jooke, olgu see caffé latte, cappuccino või kuum šokolaadijook. Kohvi kaaslaseks on saiaviil võiga või moosiga või mõni muu küpsetis. Levinud hiliseks hommikuampsuks on väike panino – pooleks lõigatud sai, mis on täidetud singi, salaami, juustu jms.

Soomlased söövad võileiba vorsti, singi või juustuga. Tuntum küpsetis on Karjala pirukas, mida armastatakse süüa soojalt koos munavõiga. Mõnikord on laual ka marineeritud heeringas. Omal kohal on hommikuhelbed, müslid ja pudrud. Juuakse kohvi, teed, piima, mahla.

Hiinlased ei pea hommikusööki eriti tähtsaks, kui on kiire, piirdutakse eelmise õhtusöögi ülejääkidega. Ka maisihelbed ja piim on üsna levinud valik. Traditsiooniliseks Hiina hommikusöögiks pakutakse aga aurutatud pelmeenilaadseid dim sum’e, mille täidiseks võivad olla köögiviljad, kanaliha, krevetid, tofu jms. Süüakse ka kuuma magustatud sojapiima, mille sisse kastetakse youtiao – pikk frititud tainast küpsetis. Mõni armastab hommikut alustada nuudlisupiga. Süüakse ka riisiputru maapähklite, liha vms. Juuakse teed.

Leedulased söövad musta leiba või kukleid, katteks või ja juust või lihatooted. Süüakse ka putru, samuti pannkooke kohupiimaga. Juuakse teed, kohvi.