Foto: PantherMedia / Scanpix
Lapsed
18. mai 2015, 11:55

"Seda ma küll ei söö!" ehk Lõppematu võitlus toidu pärast (2)

Viis peotäit puu- ja köögivilju päevas – kes poleks tervisliku toitumise põhinõudeid kuulnud. Ema-isa võivad need peotäied ju rõõmuga nahka pista, kuidas aga pöörata lapsed tervisliku toitumise usku lapsed?

Kahe lapse ema ja kokaraamatu "Kaval kokk" autor Andra Kalda ütleb, et ideaalis peab ühe kasvava organismi tarvis olema toidulaual tasakaalustatult kõike: olulised on nii köögiviljad kui ka süsivesikud.

"Laste toidulaual välistaksin mina igasugused mahlad ja muud joogid, mis sisaldavad peidetud kujul liigselt suhkrut ja värvaineid," nendib Andra. "Loomulikult võib ka neid mõnikord juua, minagi ostan vahetevahel lastele limonaadi, kuid igapäevane jook toidu kõrvale ja toidukordade vahepeal on siiski vesi."

Komme, krõpse ja muid maiustusi soovitab Andra lastele ise valmistada, neid saab kokku kombineerida vägagi nutikalt ja tervislikult. "Siiski ei ole hullu, kui lapsed aeg-ajalt mingeid krõpse või kommi krõbistavad," pole Andra mitte nii väga tervislike suutäite osas lootusetult järeleandmatu. "Oluline on mitte liialdada ja kindlasti lapsele selgitada, mis on milleks hea või halb, et tal tekiksid seosed ja teadmised edaspidi ka iseseisvalt tervislikke valikuid teha."

Mõned nõksud aitavad

Paraku pole lapsed kuigi varmad valikuvõimaluse korral vaid tervislikke roogi eelistama. Tegelikkuses on tavaline, et hoole ja armastusega valmistatud isuäratavat köögiviljarooga nähes pigistab laps suu otsustavalt kriipsuks. Toidule puistatud maitsetaimede peale mõistab juba kaheaastanegi kamandada: "Mis salat see siin on? Võta see ära, seda ma küll ei söö!"

Mida siis teha? "Kindlasti on äärmiselt oluline anda lastele eeskuju – kui toidulaual on kõik tervislik iga söögikorra ajal olemas ja vanemad näiteks köögiviljatoite mõnuga söövad, siis usun, et ühel hetkel soovib ka laps vähemalt proovidagi," pakub Andra. "Ma ise püüan hoida alati laual kangideks lõigatult näiteks porgandeid, kaalikat, kapsast, redist, õuna, pirni ja kurki – lastele hirmasti meeldib neid näkitseda, nii toidukordade vahepeal kui ka sooja toidu kõrvale. Eriti veel siis, kui kõrval on dippimiseks mõni maitsev kaste."

Ka on tähtis õpetada laps köögivilju sööma juba maast-madalast, sest mida varem laps mingite toiduainetega harjub, seda meelsamini ta neid sööb, kinnitab Andra. Et beebi esimeseks tahkeks toiduks soovitatakse just köögivilju, tasuks panustada aega ja vaeva, et need suutäied saaksid esmaklassiliselt maitsvad. Kindlasti tuleks selleks valida parim tooraine.

Andra soovitab valmistada esimesed püreed või näputoidutükid kodumaistest köögiviljadest ja vältida poes pakutavaid valmistoite. "Kui aga laps võib juba enam-vähem kõike süüa, siis püreesta talle sedasama toitu, mida isegi sööd," õpetab Andra. "Nii harjub laps varakult naturaalse toidu maitsega."

Võta appi väikesed kavalused

l Tihti annab väga hea tulemuse ühine toiduvalmistamine: kui laps teab, et on roa valmimisel otsast lõpuni osaline olnud, on ka tema huvi seda süüa märksa suurem.

l Vormi köögiviljadest nt piparkoogivormi abil lastepäraseid kujundeid: karukesi, lilli, palle. Nii äratad lapses huvi.

l Lüki pika grilltiku otsa valik juur- ja puuviljatükke ning korralda võistlus: kes oma tiku esimesena tühjaks sööb – lastele meeldib võistelda.

l Peida köögivili toidu sisse. Hakkliharoad, pastad, vormi- ja panniroad, pudrud, küpsetised – võimalusi on palju.

l Lastele meeldib süüa kätega, seepärast võiks lasta neil just köögivilju sisaldavaid toite süüa sõrmedega. Nii saab laps uurida ja maitsta, mis taldrikul on.