Kõige tulisem dieet (2)

Tšillipipar kuulub seedetegevust ergutavate ja kaalu langetamist soodustavate toiduainete hulka. Kaalu aitab langetada tšillipipras peituv kapsaitsiin, mis pärsib söögiisu ja vähendab vajadust rasvaste toitude järele.

Täpset mehhanismi pole veel kindlaks tehtud, kuid uuringud on näidanud mõju sümpaatilisele närvisüsteemile, mis reguleerib muu hulgas ka seedetegevust. Kapsaitsiin annab piprale terava maitse, mis vahel suus otsekui tulekahju tekitab. Seega on teravamad ehk suurema kapsaitsiinisisaldusega piprad kaalu langetamisel efektiivsemad.

Punased tšillipiprad alandavad vere kolesterooli ja triglütseriidide taset, vähendavad trombotsüütide agregatsiooni teket – teisisõnu trombide moodustumise ohtu. Samas aitavad need kehal toota fibriini, valku, mida on traumade korral vaja kiireks vere hüübimiseks.

Piirkondades, kus tšillipipraid iga päev toiduks kasutatakse, on südamerabanduste ja kopsuarteri trombide juhtumeid vähem. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus näitab, kuidas tšillipipart sisaldavate toitude tarbimise järel väheneb vere suhkrutaseme alandamiseks vajalik insuliinikogus.

See tarvilik kogus kahaneb veelgi, kui pipar on osaks igapäevasest toitumiskavast. Tšillipipar vähendab keha vajadust insuliini toota, mistõttu pankrease toodetud hormoon läheb tõhusamalt kasutusse. See vähendab omakorda II tüüpi diabeedi ohtu.

Hävitab vähirakke

Tšilli erkpunane värvus annab märku suurest beetakaroteeni sisaldusest. See antioksüdant võib kaitsta vanemas eas tekkivate mäluhäirete ja õppimisvõime halvenemise eest.

Ajakirjas Archives of Internal Medicine avaldatud teadustöö näitas, et pikaaegselt beetakaroteeni tarvitanud katsealused said vaimse võimekuse testides teistest palju paremaid tulemusi. Selle taga võib olla ühendi omadus võidelda oksüdatiivse stressi vastu.

Nimelt on oksüdatiivne stress üks teguritest, mis pärast pikki aastaid aju normaalset tööd halvama hakkab. Beetakaroteen muutub organismis A-vitamiiniks, mida tuntakse ka tõhusate põletikuvastaste omaduste järgi. C-vitamiini sisaldus tõstab tšilli talvel veelgi enam au sisse.

Ka meestel ei tasu tšillipipart ära põlata. Uuringute põhjal võib väita, et kapsaitsiin takistab eesnäärmevähi rakkude paljunemist, aidates vähirakke hävitada.

Ohtralt, aga mitte ülemäära

Natuke tšillipipart võib muuta omleti kuumaks lõunamaiseks munaroaks või tavalise segasalati teravamaks suutäieks. Samal ajal on tähtis meeles pidada, et kõike tuleb tarvitada mõõdukalt. Ka üleliigset tulise tšilli tarbimist seostatakse suurema vähiriskiga (just kõhupiirkonnas).

Ameerikas on staaride seas uueks trendiks tšillitabletid, mida reklaamitakse kui seedetegevuse soodustajaid ja kaloripõletajaid. Teiste seas on tablette kiitnud Hollywoodi staarid Jennifer Lopez, Brad Pitt ja Britney Spears. Toitumiseksperdid soovitavad siiski tarbida toidulisandite asemel värskeid vilju.

Värskete tšillipiparde ettevalmistamisel tuleb olla ettevaatlik, sest kapsaitsiin võib tekitada väga ebameeldivaid ja põletavaid aistinguid. Peamiselt juhtub see kokkupuutel naha, huulte või silmadega. Toimeaine peitub põhiliselt seemnetes ja sisemises valges viljalihas.

Kui soovite anda roogadele piprale omase maitse ilma liigse tulisuseta, tasub need tšilli hakkimisel eemaldada. Samas ei tohiks unustada, et põhiline terviseturgutaja on ikkagi põletav kapsaitsiin.

Kuidas mõõta tšillipiparde tulisust?

Alates 1912. aastast on kasutusel Wilbur Scoville’i välja töötatud Scoville’i skaala, mis mõõdab piparde tulisuse tugevust:
0 – paprika
100–500 – piment ja peperoncini pipar
2500–8000 – jalapeno pipar, Tabasco kaste
10 000–23 000 – Serrano pipar
30 000–50 000 – Cayenne’i ja Tabasco pipar
50 000–100 000 – Tai, Malagueta ja pequini pipar
100 000–350 000 – Habanero tšilli, Rocoto ja Datili pipar
855 000–1 050 000 – Bhut Jolokia pipar (kasvab vaid Kirde-Indias)
5 000 000–5 300 000 – pipragaas (ametivõimudel)
15 000 000–16 000 000 – puhas kapsaitsiin