Joogem terviseks!

Keskmiselt tuleks inimesel juua iga päev 1–2 liitrit vett (umbes 40 ml kehakaalu 1 kg kohta) lisaks kogusele, mille ta saab kätte toidust. 60 kg kaaluv naine peaks ööpäevas tarbima 2,7 liitrit vedelikku. Treeningu korral suureneb vedelikuvajadus veelgi.

Inimese organismis tekkiva vedelikupuuduse käigus saavad kannatada eelkõige rakusisesed protsessid: väheneb verehulk ja -varustus, tõuseb vererõhk ja hakkavad sulguma kapillaarid, mis ei avane isegi füüsilise koormuse kasvamisel. Pikemaajalise vedelikupuuduse tagajärjel nõrgeneb immuunsüsteem ja suureneb oht haigestuda.

Organismis hakkavad ladestuma kusihape, fosfaadid, sool, kaltsium ja teised kasutamata ained ning jäägid. Võivad moodustuda neeru- või põiekivid ja inimene rasvub.

Milliseid vedelikke tarbida?

Gaseeritud joogid, kohv ja alkohol ei ole soovitatavad vedelikud. Gaseeritud ja magustatud jookide struktuur on rikutud ning organismi rakud ei suuda neid enam hästi omastada. Rohkete magus­ainete tõttu häälestavad need joogid organismi pidevalt suhkrut tarbima, mis omakorda soodustab näljatunde tekkimist. Tagajärjeks on suurenev söögiisu ja kehakaal. Kohv ja alkohol on diureetilise toimega, nende rohke joomine viib kehast vee välja.

Ka mineraalvee koostis võib olla organismile pikemaajalisel kasutamisel vastuvõetamatu ning kutsuda esile soolade ladestumist liigestes ja kivide teket. Välismaisele pudelitoodangule tuleks eelistada kohalikku vett, mille mikroelementide ja soolade sisaldusega on organism paremini kohanenud.

Kuidas juua vett treeningul?

Inimene kaotab vedelikku naha, hingamise ja kehaeritiste kaudu. Vedelikukaotuse hulk oleneb nii treenimise intensiivsusest kui ka õhutemperatuurist. Kindlasti ei soovitata pärast intensiivset trenni saunalavale istuma minna, sest nii on vedelikukaotus kõige suurem.

Pärast treeningut kadunud kilogrammid ei tulene rasvade põletamisest, vaid on seotud ainult vedelikukaoga. Treeningu käigus võiks tarbida kuni liitri vedelikku tunnis, parim oleks juua 10–15 minuti järel 150–200 ml jooki. Janutunnet ei tohiks tekkida, kuna siis on organismis juba avariiolukord.

Mida intensiivsem ja pikem on treening, seda rohkem kaotame elektrolüüte (naatrium, kaalium, kloor), organismi töömaht väheneb tunduvalt ning võivad tekkida krambid. Pikema treeningu puhul peab joogis olema elektrolüütidest sooli 1–2,5 grammi 1 liitri vedeliku kohta.