Foto: MATI HIIS
Toiduuudised
1. mai 2015, 09:47

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta aprilli Tervis Plussis.

Kui toit ärritab organismi

Allergia korral peab toiduvalik lähtuma tervisest. Vahel on see veidi keeruline, sest allergiat põhjustavatest ainetest on vaja hoiduda ning omandada toitumuslikult ja kulinaarselt sobivate alternatiivide leidmise kunst.

Toitumine on elustiiliga tihedalt seotud, toidukorvi maksumus on elatustaseme näitaja. Heal elujärjel olles saab endale meelepärast toitu lubada, ent tekib ka võimalus liialdada, mis tervisele kasuks ei tule.

Mis on toiduallergia?

Sõna “toiduallergia” all mõistame igasuguseid toidu ja söömisega seotud terviseprobleeme. Allergiliste haigustega tegelev meditsiiniteadus – allergoloogia - määratleb aga toiduallergiat immuunsüsteemi reaktsioonina, milles osalevad kindlasti immuunrakud (näiteks lümfo-tsüüdid) ja/või immuunvalgud (antikehad, eelkõige immunoglobuliin E) ning mille korral on analüüsidega võimalik tuvastada immuunsüsteemis kindlaid muutusi.

Toiduallergia korral asub immuunsüsteem miskipärast võitlusse toidus sisalduvate valkudega. Toiduallergeen vallandab mitmete keemiliste ainete, sh histamiini vabanemise, mille tagajärjel tekivad sümptomid: sagedamini nahamuutused ja/või seedehäired ning harvem nohu, köha või hingamisraskus.

Histamiini ja teiste põletikunähte esile kutsuvate ainete vabanemist ei vallanda siiski ainuüksi allergeenid ja immuunreaktsioonid. Seepärast pole nahalööbed, seede- ja hingamisprobleemid alati üksnes allergilise tekkepõhjusega, kuigi sarnanevad allergiaga.

Kui tihti toiduallergiat esineb?

Toiduallergiat esineb 3–8%-l lastest ja ligikaudu 4%-l täiskasvanuist. Ühes Suurbritannias läbi viidud toiduallergia esinemissageduse uuringus leiti, et 20% inimestest arvas endal olevat toiduallergia, kuid testide ja toiduprovokatsiooniga kinnitati toiduallergia vaid 5%-l uuritutest.

Rasket toiduallergiat, kiiresti arenevate üldnähtudega anafülaktilist reaktsiooni esineb tunduvalt harvem. USAs tehtud uuringus leiti, et toidust põhjustatud anafülaksiat on ette tulnud 0,0004%-l rahvastikust.

Millised võivad olla toiduallergia tunnused?

Toiduallergial ei ole kindlaid ainuomaseid sümptomeid, vaid iseloomulik on haigustunnuste mitmekesisus. Sümptomid võivad olla kerged, sel juhul on haigusnähud ühes organis. Enamasti on selleks nahk – tekib sügelev lööve (punetus, väiksemad sõlmekesed ja punetavad laigud, kublad).

Raske toiduallergia korral haarab lööve suuri nahapindu, see võib tekkida minutite jooksul pärast söömist ja kiirelt laieneda. Lööve sügeleb ja kaasneda võivad haigusnähud teistes organites, näiteks

• nohu, köha, hingamisraskus (allergiline nohu ja astmahoog),

• huulte, suu limaskesta, keele sügelemine ja turse,

• oksendamine, kõhulahtisus, tugev kõhuvalu, verekiud väljaheites,

• südametöö ja vereringe puudulikkus – vererõhu langus, kiire pulss, mis omakorda võib viia teadvuse kadumiseni väga raske allergia, anafülaktilise reaktsiooni korral,

• pikema aja jooksul võib lastel, eriti imikutel, pidurduda kasv ja kaaluiive, raskematel juhtudel võib kaal koguni langeda.

Milliste haigustena toiduallergia avaldub?

Toiduallergia on seotud imikute ja laste atoopilise dermatiidiga ja harvem nõgestõvega. Allergilise taustaga soolepõletikke esineb harvem kui nahapõletikke ning varase imikuea gaasivalud on toiduallergiast tingitud vaid kümnendikul juhtudest.

Kuidas on toiduallergia ja elustiil omavahel seotud?

Toiduallergia ja elustiil on vastastikku seotud. Toiduallergia on sagenenud toidukülluse ja elava toiduekspordi ja -impordi taustal. Üha enam ostetakse poest tööstuslikult toodetud poolfabrikaate ja valmistoitu, mida iseloomustab pikk säilivusaeg ja kunstlikult atraktiivne välimus, tihti valmib toit tuhandete kilomeetrite kaugusel tarbimiskohast.

Teisalt sunnib toiduallergia allergilisi inimesi muutma oma või terve pere menüüd, näiteks tuleb hakata valmistama toitu kodus värsketest algkomponentidest.

Allergia korral lähtu toiduvalmistamisel järgmistest põhimõtetest:

1. Kasuta naturaalset värsket toorainet (liha, kala, köögivili, puuvili, piim ja piimasaadused, vähetöödeldud teraviljasaadused, õlid).

2. Kuumutamisel eelista aurutamist, keetmist-hautamist, läbipraadimist minimaalselt.

3. Toidukomponentide arv ei pea olema suur, eriti kui kõiki allergilise haiguse kulgu mõjutavaid tegureid ei tunta.

4. Teravad maitseained ja kastmed, ürdibuketid, pähklid ja seemned ei sobi paljudele allergilistele inimestele.

5. Eelista oma geograafilise piirkonna toiduaineid. Eksootilised puuviljad võivad suurema tõenäosusega põhjustada haigussümptomite ägenemist.

Maiustuste söömine on periooditi välistatud, üldjoontes peab see jääma valikuliseks ja üsna rangetesse piiridesse, jällegi tasub eelistada koduseid magustoite.

Laste allergia sage ägestaja kannab nimetust “sõbra sünnipäev”. Kuigi lastele on toit sünnipäeval pigem teisejärguline, ei ütle enamik lapsi ära värvilistest maiustustest, karastusjookidest ega šokolaadist. Lisaks veel see, et mürgeldamise ja jooksmise ajal hakkavad nad higistama – ja allergiline nahapõletik ägenebki.

Siin annaks mõndagi muuta veelgi suurema teadlikkusega. Pered, kus allergiat ei ole, peaksid olema mõistvad oma lapse allergiliste lasteaiakaaslaste suhtes. Enne ühiseid pidusid tuleks kokku leppida, mida mõnele lapsele pakkuda ei tohi. Avatud ja mõistvast õhkkonnast võidavad kõik – probleeme ei varjata ja need lahendatakse õigeaegselt.