Margit Härma: paku uut köögivilja alati koos tuttavate maitsetega

"Kui isa porgandi või kaalika peale nina kirtsutab, siis üldiselt põlgavad ka lapsed kapsad-kaalid ära. Aga määravaks saab siiski maitse – kui ikka maitseb hästi, siis pikapeale hakkavad sööma," soovitab Mamo kohvikuketi rajaja Margit Härma uut köögivilja serveerida alati koos tuttavate maitsetega. Näiteks väga hästi sobib (suvi)kõrvitsat riivida pikapoisi või kotletitaina sisse, samuti sobivad paljud köögiviljad pannkookidesse. Pitsa peale ja pastakastmetesse võiks samuti panna köögivilju.

Üks väheseid traditsioonilisi köögiviljaroogi – peale stoovitud porgandite – on eestlastel olnud juustuga üle küpsetatud lillkapsas. "Samamoodi võib teha väga paljude köögiviljadega, aga riivitud juustu võiks segada jogurtiga. Siis jäävad nii kate kui köögivili selle all palju mahlasemad ning üleküpsenud juust ei muutu kibekaks," soovitab Margit. Alati tasub tema sõnul köögivilju natuke paremaks poputada. "Näiteks olen Türgi ubadest tehtud roale pannud peale praetud peekonikuubikuid ja küüslauku."

See-eest toorelt – kui kõht ikka kannatab – tasuks praegu süüa hapukapsast. "Kapsale võiks lisada natuke kodujuustu, õli, ohtralt ürte ja röstitud kõrvitsaseemneid. Eriti maitseb mulle seesami- või kõrvitsaseemneõliga," märgib Margit.

Ühtlasi on väga tähtis, millises "psühholoogilises kastmes" seda serveerida. "Lapse jaoks ei kõla "täna teeme kana paprikaga" pooltki nii põnevalt kui "täna teeme kana Itaalia moodi".

Uusi maitseid avasta hooajal

Kuigi eeskuju on oluline, armastavad lapsed üldiselt seda, millega nad on harjunud. "Mida varem köögiviljadega harjutama hakata, seda suurema tõenäosusega hakkab laps neid pigem armastama kui põlgama," tõdeb Margit, et oma vanema pojaga magas ta õige hetke natuke maha. "Kui ülejäänud perele sobis köögivili, siis talle tegin näiteks kartuliputru, kus pool oli lillekapsast või maapirni või kaalikat. Kartulipudrusse sobivad väga hästi ka porgand ja maguskartul," mäletab pereema, kuidas last köögiviljadega harjutatud sai. Kasuks tuli seegi, et väikevend neist lugu pidas. Peale selle sai ta turul käies kapsaid-kaale ise valida ning vanaema juures vaadata, kuidas porgandid peenra peal kasvavad.

"Vähemalt poistele meeldivad kõik masinad, millel saab nuppe vajutada ja mis teevad kõva müra. Mina hakkisin lastele valmis porgandid, kurgid, õunad… Mida eksootilisemad asjad olid, seda ägedam oli uusi toormahlu katsetada," tekitas uute maitsete avastamine ema sõnul poistes tõelist hasarti. Aga vahel tuli pereemal ka oma autoriteeti kehtestada. "Mul oli vahepeal rinnamärk For every dinner I give to my family two options – take it or leave it. Eesti keeles see nii hästi ei tööta, aga põhimõtteliselt oli mu perel igaks õhtusöögiks kaks valikut – kas võtta või jätta," naerab Margit.

Uusi maitseid soovitab ta avastada just ühe või teise köögivilja hooajal. "Siis on ta kõige odavam ja sageli ka kõige maitsvam, nii et teda on kõige lihtsam perele "maha müüa". Samas leidsin ma äsja poest mangod, millega võib akna sisse visata. Magustoiduks pole kivikõva vili just kõige meeldivam, aga isegi rohelisest mangost saab koos riisinuudlite, ürtide ja riivitud porgandiga suurepärase salati," maitses see Margiti kinnitusel koos naturaalse kalkunišnitsliga lastele väga.

Vürtsikas tomati-oapajaroog (kahele-kolmele)

Vaja läheb: 1 sibul, 50 g porrut, 240 g punaseid konservube, 300 g kirss­tomateid, 100 g punast parikat, 2 dl vett, meresoola, valget pipart, purustatud tšillit ja Cayenne’i pipart, 1 sl mett, praadimiseks oliiviõli.

Valmistamine: Puhasta ja tükelda sibul, porru ja paprika. Nõruta oad sõelal ja loputa jooksva vee all. Prae sibul koos porru ja paprikaga klaasjaks, lisa tükeldatud kirss­tomatid ja nõrutatud oad. Lisa vedelik ja hauta köögivilju pannil kaane all madalal kuumusel 30–40 minutit. Maitsesta soola, pipra, purustatud tšilli, Cayenne’i pipra ja meega.

Serveeri riisiga või söö iseseisva roana.

Allikas: toidublogija Taavi Arus

Bataadi ja punase läätse karri (neljale)

Vaja läheb: 1 suur bataat (umbes 300 g), 2 keskmist sibulat, ½ purki hakitud tomati konservi (umbes 200 g), 400 ml purk kookospiima, 50–60 g punaseid läätsesid, 1-2 värsket tšillit, soola, 1 tl garam masalat, praadimiseks rapsiõli.

Valmistamine: Pese ja koori bataat, tükelda 2 x 2 cm kuubikuteks. Puhasta ja tükelda sibul ja tšillipipar. Vala paksu põhjaga potti või vokkpannile sortsuke õli ja prae bataati keskmisel kuumusel, kuni see saab kena kuldse jume. Lisa hakitud tšilli ja sibul ning garam masala. Kui sibul on klaasjaks muutunud, lisa kookospiim, hakitud tomat ja läätsed. Hauta vaiksel tulel, kuni läätsed on täiesti küpsed. Maitsesta soolaga. Kui karri jääb liiga paks (erinevad läätsed eritavad erinevalt vedeliku), vala sinna veidi vett. Serveeri keedetud riisiga.

Allikas: Margit Härma

Punapeedikotletid (neljale)
Vaja läheb: 400 g kuivatatud läätsesid, 200 g punapeeti, 2 keskmist sibulat, 1 muna, 2 sl kikerherne- või nisujahu, 0,5 dl riivsaia, meresoola, pipart, paprikapulbrit (soovitatavalt suitsutatud).

Valmistamine: Keeda läätsed, jahuta. Riivi keedetud punapeet ja haki sibul. Lisa massile muna, riivsai ja jahu. Sega kõik komponendid omavahel läbi, seejärel püreesta kergelt saumikseriga. Maitsesta soola, pipra ja paprikapulbriga. Tähtis on, et kotletile jääks alles tekstuur. Pane tainas 20 minutiks külmkappi tahenema. Vormi käte vahel väikesed kotletid ja prae pannil õlis madalal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Kotlette pannil pöörates tuleb olla ettevaatlik, et need ei laguneks.

Allikas: toidublogija Taavi Arus

Kuidas rämpstoidust kasulik kõhutäis saaks?

"Tavalisest kartulist mitu korda tervislikum bataat ehk maguskartul sobib ideaalselt lastele friikate jaoks," ütleb Margit Härma. "Bataadis on rohkem kiudaineid ja kuna ta on kartulist mitu korda maitsekam, on teda raske ka üle süüa. Kui friikaid teha bataadist, saab rämpstoidust ühtäkki üsna mõistlik toit."

Bataadi kõrgele vitamiinide ja antioksüdantide sisaldusele viitab tema erkoranž värvus. "Kui vitamiinide suhtes on värvilised köögiviljad kõige väärtuslikumad, siis pastinaagis või lillkapsas on sageli jälle mineraale ja flavonoide rohkem," märgib Härma.