Toiduuudised

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Sahharoos – vajalik ja kasulik (1)

Mihkel Zilmer, 26. aprill 2015 13:59
Foto: PantherMedia / Scanpix
Nüüdisaeg on ikka imestamapanev küll. Väsimatult voogab info, et näete, see ja see on kasulik, kuna ta on ju looduslik. Samas saab üks loodusühend sahharoos (tavanimega suhkur) nn asjatundjatelt materdada: valge surm, happerünnak, tühjad kalorid.

Võimsad sõnad, aga nagu asjatundmatuse puhul ikka, sisutud. Illustratsiooniks veel üks näide. Kui ühe arvamusliidri käest küsiti, kas ta suhkrut sööb, vastas ta, et ega ta loll pole, suhkur on ju valge surm. Kui järgmisena küsiti, kas ta kivimett sööb, oli vastus, et sööb küll ja seda peaks sööma rohkesti, kuna igasugune mesi on kasulik. Kivimesi oli aga suhkru vanaaegne nimetus Hiinas! Niipalju siis arvamusliidritest. Lugeja on aga teadmistejanuline, et saada söömisharituks. Alustame mõistest.

Toidusahharoos on looduslik disahhariid (rohkelt on seda suhkruroos ja suhkrupeedis), mis seedetraktis lõhustub glükoosiks ja fruktoosiks. Need suunduvad verre ja mõlemal on inimorganismis tähtsad ülesanded, sealhulgas – NB! – eluks vajalike kalorite andmine. Seega, ära edaspidi lange söömisharimatust suurendava info ohvriks!

Tea: sahharoos on normaalkoguses inimorganismile igati sobiv ja vajalik looduslik toidusüsivesik, andes verre glükoosi (sisuliselt võttes elu alus!) ja tasakaalustatud koguse vajalikku fruktoosi. Sahharoos pole seega valge ega pruun surm ega anna tühje kaloreid! Peapõhjus, miks neid silte hakati sahharoosile külge kleepima, oli pinnase ettevalmistamine tehismagustajate turustamiseks! Viimased tekitavad mitmel viisil inimkehas tasapisi probleeme. See, et osa inimesi kipub sahharoosi kestvalt liiga palju tarbima, on tarbimise, mitte sahharoosi kui toiduaine probleem.

Mis tahes toiduaine kestev suur liigsus põhjustab tasapisi probleeme. Magusalembuse tõttu ja suhkrukülluse ajastul ei suuda paljud suhkru liigtarbimisest hoiduda. Mis on selle põhitagajärjed? Rohkem hambakahjustusi ja soodustatud rasvumine (kõige hõlpsamini avaldub see keskealistel vähese liikuvusega inimestel). Toonitagem aga veel kord, et need probleemid tekivad sahharoosi kauakestval liigsel tarbimisel. Sahharoosi normaaltarbimisel ei põhjusta ta ei happerünnakuid ega ka rasvumist, vaid kulub väga hästi ja kasulikult ära inimkeha elutegevuse tarbeks ainevahetuse kaudu. Mis puhul on sahharoos vajalik ja kasulik? Juhul, kui ta katab inimese päevasest toiduenergia bilansist mitte rohkem kui 3–5%. Nii lihtne see ongi! Elu on magusam ja probleemegi pole.

Tea: nüüd on sul võimalus olla haritum ja mitte süüdis-tada edaspidi toiduaineid/toitaineid (sh sahharoosi), nemad pole süüdi, süüdi on asjatundmatu kestev ületarbimine.

Sahharoos pole ju ainus loodusühend, mis põhjendamatult tappa saab! Süsivesikutest on selles nuheldavate reas ka piimasuhkur ehk laktoos. Sellest aga juba järgmises numbris.

Ja veel: millal jõuab areng nii kaugele, et toiduainete/toitainete usinatele mustajatele hakatakse hoiatusi tegema? Toiduained/toitained pole ju võimelised enda kaitseks ühtegi sõna ütlema, olles isegi kaitsetumad kui väikesed lapsed!

Küsimusi: 1. Miks inimene vajab oma elutegevuseks sahharoosi? 2. Mõtle selle üle, miks levitatakse sahharoosi kohta infomüra.