Kui verivorstist isu täis, sega verd jäätise sisse!

Toidu valmistamine loomaverega on sama vana kui inimkond, kirjutab veebikülg WonderHowTo. Ehkki verivorstid ja -käkid on siinkandis endiselt au sees, tasub verd lisada teistessegi roogadesse, sest see on võrratu paksendaja. Loomaveri on ka toitaine­rikas, sisaldades valku, rauda ja D-vitamiini. Loomaveri on keemiliselt koostiselt muna sarnane, kuid sisaldab poole vähem kaloreid. Nii tasub verd toiduvalmistamisel pruukida neil, kel on munaallergia või kehvveresus – ja kõigil, kes soovivad saledaks jääda, kinnitab WonderHowTo.

Tavaliselt pruugitakse toidu valmistamiseks seaverd, kuid kasutada saab ka veise-, lamba- või talleverd. Põhiasi on värskus – rusikareegel on see, et üle kahe päeva vanust verd ei maksa kasutada. Klompide ennetamiseks tuleb verele lisada pisut äädikat või soola. Seejärel on kaval valada veri jääkuubikuresti ning see külmutada – siis on kuubikuid hea supi või hautise sisse lisada. New Yorgi menukokk Brad Farmerie soovitab verd sulatada mitte kuumutades, vaid lasta sel rahulikult sulada.

Mida verest teha? Traditsioonilisi verivorste saab põnevamaks timmida. Näiteks Korea verivorst soondae sisaldab vere imamiseks klaasnuudleid, erinevalt regioonist ka näiteks otra, kääritatud sojaoapastat, kimchi-salatit või sojaoavõrseid. Prantslaste boudin noir’is annavad maitset õunatükikesed.

Eestis, Soomes ja Rootsis valmistatakse veripannkooke ja verileiba, mille retsepte leiab internetist hulgim. Kuid katsetada tasub ka itaallaste vana kuulsat vere- ja šokolaadipudingit saguinaccio dolcet, mida saab kasutada ka gelato ehk itaalia­pärase jäätise valmistamiseks.

Seaverd tasub küsida tuttavatelt loomakasvatajatelt, kuid veebiküljel www.saksavorst.ee on peale vorstivalmistamistarvikute ja -maitseainete müügil Belgia päritolu verepulber, mis tuleb lahustada külmas vees vahekorras 1: 4.