Foto: Aet Person
Eesti uudised
3. aprill 2015, 22:47

ÜLESKUTSE: jaga meiega fotosid kevadpühadest ja oma värvitud munadest! (14)

Pikk nädalavahetus ja munapühad koos vahva värvimise ning ehk ka lihavõttejänesega on ees ootamas. 

Pane fotod värvitud munadest ka meie poole teele, et saaksime neid kõigile oma lugejatele näidata!

Ootame pilte siia: [email protected] 

Kommetest ja tavadest

Vaaremade tarkuse järgi on õige päev mune värvida ja koksida just pühapäeval, sest siis on rõõmupäev. Kirikuinimesed pooldavad, et mune võib värvida Vaiksel laupäeval, et pühapäeval saaks juba enne kirikusse minekut mune koksida. Munadepüha on ju Jeesuse ülestõusmise päev surnuist.

Kuigi eestlased võivad pikkade pühade tõttu värvida mune juba reedel, siis paljud peavad seda ka suisa patuks, sest tegu on vaikse reede ja päevaga, mil Jeesus suri.
Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetuim päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev, kirjutab folklore.ee

Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne.

Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu – seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga, kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud olulise kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad kurjad jõud ja kurat.

Näiteks laps, kes sündis reedel, eriti aga suurel reedel, oli õnnetu saatusega ja kurjategija või koguni nõid. Üldiselt oli tuntud ka uskumus, et kolmel suurel reedel rinda imenud lapsest saab nõid. Nõiduse kartuses, kuid ka suure püha tõttu oli keelatud külaskäimine.

Mõnel pool on terariistaga maja või koguni põlde piiratud, et vältida kurja ligipääsu. Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada.

Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud.
Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud.

Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda.

Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Lõuna-Eestis oli keelatud põrandate pühkimine – soetab kirpe.