Insuliiniravi rasvumist soodustavat kõrvaltoimet saab ennetada

Seda kinnitab Turu ülikoolis äsja kaitstud väitekiri. Arstiteaduskonna doktorand Markku Vähätalo väitis oma doktoritöös, et teist tüüpi diabeetikuid on kahesuguseid: ühtedel on veresuhkru näitajad kõrgemad hommikul ehk pärast öö kestnud paastu, teistel jälle pärastlõunalt pärast söömist, vahendab Meditsiiniuudiste portaal ajalehte Mediuutiset.

Vähätalo võrdles ka erinevaid insuliine uurides nende mõju veresuhkrule ja glükohemoglobiin, mis esindavad erinevaid hüperglükeemia tüüpe. Kui vanemat tüüpi insuliine võrreldi uuematega, siis märkimisväärset erinevust ei avastatud.

„Avastasime märkimisväärse kaaluerinevuse. Paastuhüperglükeemia tüüpi esindavad patsiendid olid juba uuringu alguses oluliselt paksemad kui need, kel oli kalduvus söögi järgsele veresuhkrutaseme tõusule. Esimesed kasutasid ka tunduvalt suuremaid insuliiniannuseid," ütles Vähätalo.

Patsientide jagamine rühmadesse hüperglükeemia tüübi järgi on lihtne arvutades välja nende keskmise paastuglükoosi ja glükohemoglobiini suhte . „Kui on teada, kes 2. tüüpi diabeedi patsientidest on eriti altid insuliinist tingitud kaalutõusule, saab neile valida ravi, mis on kaalu suhtes neutraalsem ja ka muidu pöörata rohkem tähelepanu kehakaalu muutustele insuliiniravi ajal.

Insuliiniravi on juba diabeedi alguses vältimatu 1.tüüpi diabeetikute puhul, kuid seda on vaja ka 2. tüüpi diabeetikute puhul, sest ka neil väheneb haiguse süvenedes insuliini tootmine.

Varsinais-Soomes alustati 1991-1996 insuliiniravi kokku 884l 2. tüüpi diabeetikul. Doktoritöös uuriti neid patsiente ja avastati, et glükohemoglobiini tase langes insuliiniravi alustamise järel keskmiselt kaks protsentiili.

„See on väga tähelepanuväärne, kuna on teada, et ühe protsentiili suurune langus glükohemoglobiinis vähendab diabeedist tingitud muudatusi silmapõhjas, neerudes ja närvisüsteemis tervelt 37%, surmi 21% ja ka diabeetikute südameinfarkte protsendi võrra," selgitas Vähätalo.