Arvestad igapäevaselt kaloreid? Loe, millega võid lihtsalt mööda panna! (5)

Toitumisnõustaja toob portaali Health vahendusel välja kuus müüti kalorite lugemise kohta.

* Kalorid, mitte nende kvaliteetsus, mõjutab kaalu. Florida ülikoolis tehtud uuring näitas, et inimestel, kes tarbivad rohkem antioksüdante, on madalam kehamassiindeks ja saledam piht kui neil, kes tarbisid antioksüdante vähem. Mõlema grupi toidu kaloraaž oli enam-vähem sama.

Ka Wake Foresti ülikooli uuringus leiti, et transrasvadega rikastatud toite söövatel primaatidel oli rasvakõht kergem tekkima kui neil, kes sõid looduslikke rasvu.
See tähendab, et 500-kaloriline töödeldud toit ei mõju organismile ja kehale sama moodi nagu 500-kaloriline puu- ja juurviljadest, proteiinist ja kasulikest rasvadest tehtud toit.

* Toidus sisalduvad kalorid on kindlaks määratud. Üle saja aasta käibel olnud valem toidu kaloraaži määramiseks ei olegi nii täpne. Harvardi ülikooli katsed näitasid nimelt, et mitmed toidud sisaldasid vähem kaloreid, sest ei seedunud. Ehk: keha ei põletanud, ladustanud või kasutanud kaloreid, vaid väljutas need koos roega. Nii selgus, et mandlid sisaldavad 30% vähem kaloreid kui on märgitud pakendil, samas kui osad teised sisaldasid märgitust rohkem.

Mitmed uuringud on ka näidanud, et tšilli ja ingveri söömine kiirendab ainevahetust, misjärel põletab ka keha rohkem kaloreid. Kaks pluss kaks ei võrdu seega neli, vaid hoopis kuus.

* Numbrid ei valeta. Paljudel toidupakenditel kirjas olev kaloraaž ei vasta tegelikkusele. Kui pakendile on märgitud 300 kcal, võib see tegelikult sisaldada hoopis 350 kcal. Pingsad kalorijälgijad ei pruugigi süüa nii palju/vähe kaloreid, kui arvavad. USA "Today Show" korraldatud katse näitas, et paljudel müüdavatel dieettoitudel erines kaloraaž lausa 68 protsendi võrra.

* Kalorite lugemine on kaljukindel strateegia. Loed kaloreid, aga kaal tõuseb? California ülikooli katses jagati naised kolme gruppi. Esimesel kästi süüa päevas rangelt kuni 1200 kalorit, teised sõid normaalselt, kuid pidid enam-vähem täpselt kirja panema, mida sõid, kolmandad sõid 1200 kalorit päevas, kuid ei pidanud midagi üles kirjutama.

Teadlased avastasid, et kui kalorite hulk oli piiratud, tõusis stressihormooni tase. Igasugune kalorite lugemine, ükskõik kui karmi- või leebekäeliselt seda tehti, mõjus stressirohkelt. Stressihormoon omakorda tekitab isu rasvaste ja magusate toitude järele.
* Kõik kalorid on võrdsed. Inimese keha vajab kolme tüüpi kaloreid: süsivesikud, proteiin ja rasv. Kuna igaühel on oma funktsioon, on ka nende õiges koguses söömine oluline.

Kui sööd liiga vähe proteiini ja liiga palju süsivesikuid, ei suuda proteiin oma funktsiooni täita ning süsivesikud muudetakse rasvaks (viiakse rasvarakkudesse). See suurendab omakorda kehakaalu, vähendab lihasmassi ja nõrgendab immuunsussüsteemi.

* Kalorite lugemine on vajalik. Keskmine inimene ei oska täpselt öelda, palju kaloreid sisaldub tema päevases toidukoguses, võttes arvesse vanust, kehakaalu, füüsilist aktiivsust jm. Nii mõnigi hindab nn lubatud kaloraaži suuremaks, teine sööb vähem, kui keha tegelikult vajab.

Cynthia Sass ei soovita kaloreid ignoreerida, kuid tema sõnul ei peaks kalorite arvestamisest saama kinnisidee. Sööma peaks värsket ja võimalikult kohalikku toitu, kasulikke süsivesikuid, alustama päeva hommikusöögiga jne. "Kui kuulad oma keha, on ta väga hea nõuandja, kui palju toitu ta vajab. Mingeid eraldi arvutusi tegema ei pea," kinnitab ta.