Kolesterool: üks kolmest peamisest südame-veresoonkonna haiguste riskitegurist (7)

Seejuures on olulisim südamehaiguste ennustaja on just niinimetatud halb kolesterool.

„Miks, eriti industriaalriikides, inimeste kolesterooli tase elu jooksul tõuseb, polegi päris selge. Ka Aasia põllumajanduspiirkondades, kus pole õhu saastatust ja kus kolesteroolinäitajad on seni väga madalad olnud, on hakanud need viimastel aastatel tõusma," tõdeb Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Ühtki numbrit ei saa vaadata üksikuna

Täiskasvanud inimese soovituslik üldkolesterool võiks olla kuni 5 mmol/l: LDL- ehk halb kolesterool kuni 3 mmol/l, HDL- ehk hea kolesterool vähemalt 1 mmol/l ja triglütseriide kuni 2 mmol/l. Optimaalseks LDL-kolesterooli tasemeks peetakse 1 mmol/l nagu see on ka vastsündinutel ja imetajatel.

"Hea ja halva kolesterooli vahekord on ülitähtis. Triglütseriidid lisavad riski, aga ainult siis, kui kolesterool on kõrge," rõhutab Viigimaa, et ühtki numbrit üksikuna ei maksaks üle tähtsustada. „Tavaliselt on nii, et kui triglütseriidid on kõrged, siis ka hea kolesterool on madal," lisab ta. Ülekaalulistel kipuvad triglütseriidid olema 1,8-2 mmol/l, kuid dieedi ja spordiga võib neid kergesti alandada 1,2 või 1,0 mmol/l ning koos sellega paraneb ka vahekorda hea kolesterooliga. Saledatel inimestel püsivad triglütseriidid valdavalt alla 1 mmol/l.

Kuigi mõnel inimesel võib kõrgenenud kolesterool olla pärilik, kipub see enamasti siiski viitama suurenenud vööümbermõõdule. „Sportima hakates inimene vabaneb ballastrasvaste, enamikul õnnestub koos sellega ka oma kolesteroolitase normi saada.

Pealegi on kehaline aktiivsus ka üks olulisemaid hea kolesterooli tõstjaid," ütleb Viigimaa. Halba kolesterooli osatakse vähendada juba päris hästi, head meditsiin tõsta veel nii hästi ei oska.

Lisaks parandab regulaarne kehaline koormus veresoonte ja südame töövõimet, ka inimese vaimne töövõime paraneb.

Kindlasti tuleb hakata inimese kolesteroolitaset langetama, kui tal on olnud südameinfarkt, ajuinsult või alajäsemete arterite ummistus. „Südamehaiguste oluline ennustaja on just halb kolesterool, mille tase täiskasvanuil jääb keskmiselt kolme-nelja vahele. Neil, kes on infarkti põdenud, kipub see veel kõrgem olema. Praegu kolesterooliravis ülekaalukalt enim kasutatav ravimigrupp statiinid on võimeline langetama seda maksimaalselt 60%, mis tähendab, et keskmise patsiendi kolesteroolitase jõuab 4 pealt maksimaalselt1,6 kuni 1,8-le," püüab Eesti tunnustatumaid kardiolooge praeguseid ravivõimalusi piltlikult selgitada. „Samas käib minugi vastuvõtul patsiente, kelle üldkolesterool on 15 või 20 mmol/l, nii et olemasolevate ravimitega seda normaliseerida ei saa," tõdeb Viigimaa. Aga varsti ehk saab, loodab tohter, viidates suuremahulistele uuringutele, milles osalevad ka Eesti haiglad.

Viigimaa teab, et leidub neidki, kes kolesterooliravis näevad vaid ravimifirmade vandenõu. „Kolesterool on vajalik erinevate rakkude funktsioneerimiseks, seepärast tekivad kolesterooli vähendades Alzheimeri tõbi, kasvavad suitsiidid ja vähk," kõlavad vandenõuteoreetikute põhilised argumendid.

Need teooriad ei ole tema sõnul kinnitust leidnud. Vastupidi - uuringud kinnitavad, et rasketel südamehaigetel on pärast kolesteroolitaseme langetamist aju töö hoopis paranenud, neil esineb vähem Alzheimeri tõbe, samuti haigestuvad nad vähki pigem vähem kui rohkem.

Kolesterooli teekond nagu viitsütikuga miin

„Nagu raketil, on ka kolesteroolil oma trajektoor läbi elu," ütleb Viigimaa, et viimasel ajal räägitakse erialakohtumistel ja -kirjanduses palju hüperlipideemilisest trajektoorist.

Kardioloogid pole teinud seni eriti probleemi, kui keskealise inimese kolesteroolitase on olnud natuke kõrgem. Üks äsja avaldatud Ameerika uuring aga näitab, et neil, kellel on juba 30-40ndates eluaastates kolesteroolitase mõõdukalt kõrgenenud, on ka südame-veresoonkonna haiguste risk pärast 50. eluaastat oluliselt suurem.

"See võib olla nagu viitsütikuga miin, mille süütenöör põleb väga aeglaselt. See hakkab juba teismelisena või isegi veel varem põlema ja lõpuks jõuab plahvatuseni. Kui plahvatus toimub 80ndates eluaastates, võib sellega kuidagi leppida, Eestis juhtub see kahjuks väga sageli juba 40-50ndates eluaastates," tõdeb kardioloog.

Tema sõnul soodustavad plahvatust suitsetamine ja diabeet. „Südant kahjustavad ka energiajoogid. See, mis saab kasvavast põlvkonnast, on kogu arenenud maailma mure," tõdeb Viigimaa, et tegemist on juba hoopis laiema probleemiga kui kõrgenenud kolesteroolitase.

Aga õnneks on Eestis paljud inimesed tohtri sõnul ka üha tervislikumalt elama hakanud, nii et võrreldes 1994. aastaga on meil kuni 65aastaste inimeste suremus südame-veresoonkonna haigustesse poole võrra langenud. „Ja kuigi meie südamehaigustesse suremus on endiselt palju kõrgem kui vanades Euroopa riikides, oleme päris palju saavutanud," rõõmustab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa inimeste kasvanud terviseteadlikkuse üle.

Ülirasked haiged saavad abi mehaanilisest ravimeetodist
„Aparaat, mis võimaldab inimese verd lasta läbi filtrite ja eemaldada sellest kolesterooli, meenutab neeru dialüüsi aparaati. Tavainimese keeles võib selle kohta öelda moodne koorelahutaja," kirjeldab Margus Viigimaa üliraskete patsientide uut võimalust – mehhaanilist kolesterooliravi. Seda protseduuri tuleb iga kahe nädala tagant korrata, eriti rasketel patsientidel isegi nädala tagant.

„Need on väga kallid protseduurid ja praegu haigekassa neid ei kompenseeri. Kuid vähemalt on ravivõimalus olemas ja ka taotlus selle rahastamiseks haigekassale tehtud," räägib Viigimaa, kes alustas mehhaanilise kolesterooliraviga Tartus ja jätkab nüüd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Eestis vajaks mehhaanilist kolesterooliravi aastas vähemalt 10-20 inimest ülirasket haiget.